Autor: Psühhobuss
Töötuba oli kasutusel 2016.a. TÜ Teaduslaagris.

Taustainfo:

• Osalisi: 20-22

• Juhendaid: 3

• Kestvus: 3h+2h

• Sobivus: 5.-9. Klass. Nooremate puhul lihtsam sõnavara ja eksperimendid, rohkem abi

• Töötoa eesmärk ehk teadmised, millega noored töötoast lahkuvad:

  • Psühholoogia kui teaduse olemus

  • Eksperimentaalpsühholoogia põhitõed, et valiidseid ja reliaabseid katseid teha

  • Kriitilise / teadusliku mõtteviisi arendamine
     

• Töötoaks vajalikud asjad:

1. Juhend katse koostamiseks: (Lisa 1) (1 per grupp)

2. Juhend andmeanalüüsiks: (Lisa 2 - valikuline) (1 per grupp)

3. Mälukatsete protokoll (Lisa 3 - valikuline) (1 per grupp)

4. Pabertahvel + pabertahvli paber (jooksvad illustreerivad näited) (~6 per töötuba)

5. A2-A1 suurune paber (kuhu lapsed graafikuid-tabeleid joonistavad) (1 per grupp)

6. Eri värvilisi markereid (min. 1 per grupp)

7. Katsete ettevalmistamiseks + vastuste kirja panemiseks:

   1. HUNNIK tavalist valget paberit (min. 4 lk per grupp)

   2. Ruudulist paberit (~2 lk per grupp)

   3. Pikk joonlaud (~1 per grupp)

   4. Harilikke pliiatseid, kustukas, teritaja + vildikaid + värvilisi pliiatseid

   5. Liim/teip/klambrilööja/kirjaklambreid jms

   6. Käärid

   7. Valik aroome lõhnadega mälukatse jaoks (kohv, ketšup, tee/kummel, šokolaad jms) + topsikuid/pitse (mille sees lõhnu katses esitada)

   8. Midagi silmade katmiseks (kui nt katseisik ei tohi stiimuleid näha)

   9. Optional: digikas, millega lapsed saavad ise katsete jaoks pilte teha

8. Peeglikesi või CD-plaadid, mis peegeldavad hästi (50% grupist)

9. Ketšupi katse jaoks (asendatav muude määrivate toodetega, a la maasikad)

   1. 1 kg ketšupit

   2. Supilusikas / pipett (1 per person)

   3. Teelusikas (1 per person)

   4. Plastiktopsid (1 per person)

   5. Valget paberit (1 per person)

   6. Majapidamispaberit (tagajärgede likvideerimiseks)

10. Viieeurose makett ja/või joonlaud (Reaktsiooniaja katseks)

11. Töötavaid ja mittetöötavaid kõrvaklappe (katseteks + vajadusel saaks natuke välist müra vähendada)

12. Optional: muusika, mis katsete tegemise ja mõtlemise ajal käiks + musa mängija

13. Optional: läpakas + ekraan, millel näidata “Mis on sinu uurimisteema” videot

Ajakava {Detailine AJAKAVA on selle faili lõpus}

• 3 h plokk:

• • 1.5 h - eksperimentaalpsühholoogia tutvustus, põhimõisted.

  • 0.5 h - inimesed moodustavad grupid, panevad paika oma eksperimendiplaani.

  • 1 h - kõpitsetakse plaane, hakatakse eksperimentides käima (jõuab palju jõuab)

• 2 h plokk:

  • 1 h - veel eksperimentides käimine / hakkame tulemusi vaatama ja analüüsima

  • 1 h - tulemuste esitamine, analüüsimine, selgitamine, tõlgendamine

KAVA

Intro (1.5 h)

• (2 min) Esinejate/juhendajate tutvustus - Kes me oleme ja mis me teeme

• (3 min) Mis on psühholoogia?

  • Suure ringi küsimus (ehk “eelhäälestus”)

    • Eeldatavad vastused: aitab inimesi, kuulab muresid, uurib aju, loeb mõtteid, teeb inimkatsetusi, sügab habet, puhub soola

  • Meie vastus: kõik on õiged ARVAMUSED. Üldiselt on psühholoogia teadus, mis uurib inimeste käitumist ja mõtlemist. Seda nii väga suurel skaalal, nt terve inimkond, aga ka väga väiksel skaalal, nt üks närvirakk. Täna võtaks teemaks keskmise skaala ehk “inimene” (kuidas inimene maailma tajub)

    • Aga kas psühholoogid mõtteid ka loevad? Proovime kohe järgi!

      • “Ära mõtle valgest karust.”

        • Seejärel vali kiirelt “ohver” ja küsi, millest ta mõtleb.

        • Kui vastab midagi muud kui valge karu: põhimõtteliselt saame me mõnede inimeste mõtteid lugeda, kui me oleme eelnevalt selle mõtte sinna istutanud, aga siin on ideaalne näide sellest, kuidas mitte lasta mõtetelugejatel oma mõtteid lugeda - mõtle kiiresti millegi muu peale.

      • Kui meil oleks siin hiiglaslik ajuskänner (fMRI), kuhu teid sisse saata ja tohutult palju aega, et teie kõigi kõik mõtted kaardistada, siis peaaegu et oleks võimalik mõtteid lugeda. Laias laastus, kas mõtled mingist hoonest või inimesest.

• (15 min) Nimede ring + ootused töötoale

  • Reetsime oma saladuse, et praegu me teie mõtteid ei loe. Võite fooliummütsid peast võtta! Seega kasutame rohkem levinud viisi inimestel info kätte saamiseks: küsime. Ennast me tutvustasime. Aga meid huvitaks ka, kes teie niisugused olete. Samuti huvitab meid, mida te meie käest teada tahate. Teeme nii, et igaüks ütleb oma nime ja ka seda, mida ootad tänaselt töötoalt / mida tahad psühholoogia või inimeste kohta teada. Püüame vastavalt teie ootustele täna toimetada. Kõik teie ootused kirjutame ka ülesse tahvlile ning töötoa lõpus kontrollime, kas kõigi ootused on täidetud.

    • Ootused tahvlile KIRJA!

    • Pro tip: Nimede tõhusamaks meeldejätmiseks on hea luua iga nimega mingi seos (a la, Liina ← pikad juuksed nagu pikad liinid) ja lasta lastel ise seoseid luua (nt järgmine inimene peab eelneva nime meelde jätmiseks seose looma)

      • AGA see võtab rämepalju aega. Kuid lõbusad seosed teevad lastele ka nalja.

      • Kui lastega koos seda seostamist ei tee, siis oma peas võiks ikkagi üritada, et nimed meelde jääks.

  • Ka meil tänasele töötoale üks ootus: et täna siit lahkudes oskaksite te ise otsast lõpuni koostada ja läbi viia teaduslikku inimeksperimenti. Siis oskate te ehk natuke täpsemalt uurida/mõõta ennast ja oma sõpru, püstitada huvitavaid uurimisküsimusi ja leida tõsiseltvõetavaid vastuseid oma küsimustele. Nii et kui juhtubki, et mõni teie ootus või küsimus jääb vastamata või tekib mõni uus küsimus, siis pärast siit lahkumist on teil võimalus ise teaduslikult ja katseliselt vastuseid leida. Lisaks loodame, et selle kõige käigus ka palju nalja, jee!

• (2 min) Mis täna töötoas toimuma hakkab?

  • Alguses räägime ja demonstreerime, kuidas inimest uurida. Seejärel saate ise oma grupikaaslaste peal neid teadmisi rakendada ja katsetada. Teil on võimalus avastada lähemalt seda, kuidas käib inimeste uurimine, tehes katseid inimeste mäluga. Kõige selle lõpuks toimub meil (insert asukoht) Mälusümpoosion (insert aasta), kus te oma katsetulemusi tänastele kaas-teadlastele tutvustada saate.

• (3 min) Mis on parim viis uurimaks, kuidas inimeste peal katseid teha? Loomulikult tehes inimeste peal katseid! Selleks on meil vaja siia ette ühte vaprat katseisikut, soovitatavalt inimliigi esindajat. Reaktsiooniaja katse.

  • Aitäh esimesele vaprale katseisikule! Mis värk sellega on, et seda 5-eurost ei õnnestunud kätte saada? Tegelikult oli see igati normaalne, et seda kätte ei saanud. Pärast saavad kõik ennast proovile panna selle katsega.

  • Mis te arvate, mida see katse üldse mõõdab? Vastus: reaktsioonikiirust.

  • Kuigi see tundub hästi lihtne ülesanne: näed, et hakkab kukkuma + paned näpud kokku - aga kas see päriselt inimese sees ka nii lihtne on? Mis te arvate, mis inimese sees toimub? Millise teekonna läbib reageerimine nähtule meie sees? Uurime järgi! Selgitus järgmise katse kaudu:

• (15 min) Närviimpulsi kiiruse katse

  • Üks juhendaja värbab ajuosasid, samal ajal joonistab teine juhendaja tahvlile lihsustatud aju (n-ö GPS katses liiklemiseks)

  • Rääkides psühholoogiast inimeste skaalal, on meil palju lihtsam mingeid ülikiireid või väga keerulisi protsesse näidata. Igaüks teist on saab endale nüüd tähtsa ülesande sellest protsessist, mis toimub selle viieeurose püüdmisel.

  • Osade värbamisel olla hästi elav ja teatraalne, rõhutada iga indiviidi tähtsat rolli protsessis! Ja alati ei pea võtma just nii palju inimesi, nagu kirjas on, vaid kui on näha, et üksi keegi tulla ei julge, siis võib öelda, et tule koos sõbraga.

  • (0. Valgus(osakesed) liigvad läbi õhu silma sarvkestale - juhendaja stopperiga)

    • 1. Sarvkest – silma osa, mis katab ja kaitseb silma. Hoiab ülejäänud silma koos. Valgusosakesed tungivad sellest läbi ning kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele.

    • 2. Pupill (vikerkestal asuv iirisise silmaava) – selle ava kaudu siseneb valgus silma.

    • 3. Silmalääts – asub vikerkesta/pupilli taga. Silmaläätse ülesanne on suunata valguse õige nurga all edasi, et saaksime fookustada (selgelt näha) erineval kaugusel asuvaid objekte. Prillikandjatel läätselihased liiga laisad või liiga agarad. Läätse läbinud valguskiired tekitavad vaadeldva objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise järgmisele silmaosale: võrkkestale.

    • 4-5. (2 in) Võrkkestal ehk reetinal asuvad kolvikesed (värv) ja kepikesed (must-valge) ehk valgustundlikkud rakud. Neid rakke on väga palju, võtame neid esindama kaks isikut. Läätse läbinud valguskiired „ärritavad“ kolvikesi ja kepikesi. See ärritus põhjustab rakkudes keemilisi muutusi, mis omakorda tekitavad elektrilisi impulsse, mis kanduvad kolvikestest ja kepikestest - Kuhu? - närvikiududesse.

      • Näete, oleme juba rääkinud nii füüsikast kui keemiast - kõik teadusharud on omavahel seotud!

      • PS! Võrkkest loetakse juba aju osaks !

      • Kuidas jätta meelde, kummad retseptoritest tegelevad värvi ja kummad must-valgega? Hea mälutrikk: kolVikesed tegelevad VärViga. Või Charlie Chaplin oma jalutuskepikesega oli alati must-valge.

    • 6-7. (2 in) Närvikiud – võtavad vastu elektrilised impulsid, koondades need nägemisnärvi.

    • 9-10. (2 in) Nägemisnärv – juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda kuklasagaras.

    • 11. Nägemisristmik ehk nägemisnärviristmik (Optic chiasm) - Olete ehk kuulnud, et inimesel on kaks ajupoolkera? Ja ka seda, et parem ajupoolkera kontrollib valdavalt vasakut keha poolt ja vasak poolkera, paremat kehapoolt? Ka silmade infotöötlus toimub teatud määral vastaspoolkeras. Närviristmikus suundub suur osa vasaku silma infost paremale ajupoolkerale ja parema silma info vasakule. Ehk vasak nägemisväli (kõik, mis on maailmas vasakul) paremasse poolkerasse ja parem nägemisväli vasakusse.

    • 12. Kuhu nüüd info edasi läheb? (Oota vastuseid). Mh, noo aga loomulikult tuleb nüüd ju lateraalne genikulaattuum (= LGN) (taalamuses). Taalamus on piirkond ajus, mis võtab vastu ja juhatab edasi õigesse ajupiirkonda sensoorset ehk igasugust välist infot. LGN-i jõudnud signaalide põhjal toimuvad seal keerulised anatoomilised “arvutused”, mille tulemusena dekodeeritakse näiteks pildi 3D info ning nähtud kaadri paiknemine ajas ja ruumis.

    • 14. Kuhu nüüd? Kuklasse. Aga miks kuklasse? Sest seal asub nägemiskeskus! Silmad ikkagi on kuklas! Kõigepealt liikleb LGN-ist info primaarsesse visuaalsesse koorde (V1) kuklasagaras - see piirkond on kuklasagara nägemiskeskusesse jõudnud info esimene vastuvõtja. Ta teeb nähtu kohta otsuseid nagu kas vaadeldav objekt liikus või oli paigal, ehk siis siin hakkab kujunema “pilt”, kas viie eurone hakkas juba kukkuma võin on veel paigal.

    • 15. Sekundaarne visuaalne koor (V2) - võtab vastu info V1-st ning tuvastab vaatlusaluse objekti, ehk annab tähenduse, et langema hakkas just viie-eurone, mitte teise inimese näpud ei kukkunud küljest. Kuklas on nägemisega tegelevaid piirkondi veel - tuvastatakse objekte, värve jne.

    • 16. Otsmikusagar - Küsida: Mida see piirkond võiks teha? = teadvustab: “Kukub!”, otsustab: “Näpud kokku!”

    • 17. Premotoorne koor - kellele programmeerimine meeldib? Premotoorses koores pannakes kokku liigutuse mudel.

    • 18. Motoorne koor -  saadab signaali lihasrakkudele, et “jou, move it!”

    • 19-20. Kortikospinaalne trakt / seljaaju - tee, mida mööda liigub motoorsest koorest info tahtliku liigutuse kohta seljaajju. Seljaaju vahendab tahtlikke liigutusi lihastele.

    • 20-21. (2 inimest) Õlavarre lihasrakud - saavad ja annavad järgmisele edasi elektrilise impulsi, it’s electrifying!

    • 22. Näppude lihasrakk - kas saad viie-eurosele pihta või mitte?! Kõige tähtsam ülesanne: kui sind õlast pigistatakse, siis karju “Ai!"

      • Nägemise taustainfot: https://en.wikipedia.org/wiki/Visual_system#/media/File:Gray722-svg.svg

      • http://teadvusehuvi.blogspot.com.ee/2011/01/vorkkest-ja-nagemisnarv.htm

  • Olete moodustanud inimese reaktsioon kulgemise jada. Kohe katsetame ka, kui kiiresti te infot edastada suudate. Mis te arvate, kui kiiresti üks närviimpulss liigub? Pakkuge, mitu meetrit sekundis või kilomeetrit tunnis [oota vastust + pane hüpoteesid tahvlile, aju-GPS’i kõrvale kirja]. Huvitavad pakkumised, aga proovime järgi, kas meil õnnestub nii kiiresti see närviimpulss liikuma saada! Ehk siis - te püstitasite HÜPOTEESID ehk ennustused tulemuste kohta. Kontrollime, kas need kehtivad. Igaüks võtab kinni järgmise inimese õlast, nagu hakkaks masaaži tegema.  

    • Ma võtan taimeriga aega, kui kiiresti meie närviimpulss liigub. Pigistan sarvkesta õlast. Kohe, kui tunned, et sind pigistati, pigistad järgmist. See, kes jadas viimane on, peab karjuma “Öaõ/Ai!”, kohe kui pigistus temani jõuab. Ja olge hästi vaikselt, ärge kihistage, kui neid pigistatakse. Ja ärge liiga kõvasti pigistage! Ideaalne oleks, kui inimesed paneksid silmad kinni.

      • Mõõdame 3 (kuni neli) korda. Esimene (ehk silma jõudev valgus) paneb aja käima. Kui info jõuab viimaseni (ehk näpuotsaretseptorini), karjub retseptor: "KÄES!" ja esimene inimene paneb aja kinni.

    • Saime kolm arvu, mille keskmine oli X. Me teame ka, et vahemaa oli 20 meetrit. (Inimese käsi veits alla meetri). Seega jagame 20/x ja saame, et vastus on Y m/s. Kui jääb kusagile 10 m/s kanti, on ok tulemus. Ilmselt läheb aga sekundeid rohkem. Kehas ongi tegelikult erinevat tüüpi närvirakke, kõige aeglasemad on 2 m/s, mis kannavad pikaaegset valu. Sellepärast tunned süstlatorget koheselt, aga kui varba ära lööd, võib minna mitu sekundit, enne kui valu tajud.

    • Lisaks on mõjutajaks see, et iga ümberlülituse ajal inimeste vahel pidi signaal käima läbi igaühe aju - alguses jõudis sensoorsesse piirkonda, siis eesajukoorde, siis motoorsesse piirkonda ja jälle seljaaju kaudu lihastesse.

    • Seda protsessi mõjutasid kindlasti veel mitmed faktorid, näiteks osad ei olnud üldse valmiski, kui pigistus juba tuli…

    • Näete, kuidas jada läbimise aeg läheb iga korraga aina lühemaks, ehk siis sooritus kiiremaks? Sarnane protsess toimub ka ajus - alles tekkinud närvivõrk on veel aeglane ja kohmakas, kuid trenni tagajärjel muutub kiireks ja efektiivseks. Nii ka teie.

• Psühholoogia on nagu teadus ikka - üritab seletada ja ennustada. Lisaks sellele, et ennustada seda, kui kiiresti närviimpulss liigub, ennustada ka keerukamaid asju. Näiteks: miks inimesed mingil viisil käituvad, kuidas seda käitumist tulevikus muuta, kuidas inimesed suhtlevad, õpivad jne. Nägime, et lihtne reaktsiooniaeg on juba väga keeruline tegevus… kas on siis võimalik ennustada veel lugematuid kordi keerulisemaid protsesse??!!

  • • Näide: “Go-no-go” PLAKSUTAMISEGA

      • Näiteks ma väidan, et ma saan teid kohe mõjutada teatud viisil ja ette ennustada, mis te teete. Kirjutan kohe siia paberile, mida ma ennustan (“Enamus plaksutab teisel korral, kui mina ei plaksuta” / “Kolmandal korral plaksutatakse vähem” vms). Nüüd siis mõjutama. “Tehke TÄPSELT nii, nagu mina ees teen!”  “Üks, kaks, kolm” ja siis plaks (nelja peal). Teine kord “Üks, kaks, kolm ja siis pea-aegu plaks, aga pidurdus enne lõppu.” Ja kolmas kord “Üks, kaks, kolm ja jälle plaksu ei järgne.”

        • Ahaa! Ja just seda ma ette ennustasingi [Näitame paberit]. Teades, kuidas aju töötab, on võimalik teha ennustusi.
          Teisel puhul ma ennustasin, et teie ennustate minu käitumist ja teete plaksu, nagu ka enamasti juhtus. Ning kolmandal korral te juba teadsite, et juhendajaid ei saa alati usaldada ning olite juba ettevaatlikumad ning plaksutasite kõvasti vähem.

        • Samas - päris kõigi peal need ennustused ei kehtinud! Teaduses ongi nii, et mingi ennustus- või mõõteviga jääb alati. Psühholoogias on see eriti oluline, kuna inimesed on väga erinevad. Meie ülesanne on teha kõik võimalik, et seda viga vähendada.
           

  • Psühholoogia kohta öeldakse, et on korraga lihtne ja keeruline

    • Küsida noortelt: miks psühholoogia lihtne tundub?

      • Kerge - saab ju iseenda kogemuste baasil asju oletada. Loogiline.... Kõigil on aju peas olemas, tunneme seda hästi.

      • Eksisteerib ainult üksikuid valemeid.

    • Küsida noortelt: miks psühholoogia keeruline on?

      • Keeruline - inimesed on kõik erinevad, mõõtmine keeruline, iseennast on lihtne ära petta.

    • Näide: peegli katse

      • Aga vaatame üht põhjust, miks psühholoogia võib keeruline olla.

      • Nii, hoidke kõik oma pead võimalikult paigal, aga vaadake toas ringi. Kas midagi tundub imelik? Ei? Olgu. Kas kõigil on taskus nutitelefon või peegel? Meil on endal ka peegleid

      • Võtke pinginaabriga paaridesse. Üks teist on katsealune, teine on katseisik. Nüüd katsealune vaatab peeglisse ja teeb järgmist: hoiab pea paigal ja vaatab pilguga vaheldumisi oma paremat silma ja vasakut silma. Jätkake selliselt. Nüüd “eksperimentaator” vaatab kõrvalt katsealust. Küsimus neile, kes peeglit vaatavad - kas te NÄETE, et teie silmad pidevalt liiguvad? Ei? Aga kas eksperimentaatorid näevad, et katsealuse silmad liiguvad? Jah? Hmm. Teeme vahetust! Ja kehtib sama reegel? MIS TOIMUB??

        • Tegemist on efektiga, mis näitab seda, et iseennast on tihti väga raske või lausa võimatu uurida, sest iseennast on väga lihtne ära petta. Antud katse puhul toimub see, et silmade liikumisel tekkiv udune pilt jäetakse ajus lihtsalt teadvustamata. Proovige nii, et liigutate korraga tervet pead, mitte silmi. On ju vastik ja udune pilt?

          • Detailsem seletus, kui vaja - väljalõigatud tajuelamus asendatakse mitte eelneva kaadriga, nagu tunduks mõistlik, vaid hoopis JÄRGNEVAGA. Näiteks kui pöörate järsult pilgu seieriga seinakellale, siis tihti tundub esimene nähtud sekund veidike pikem - seda selle pärast, et seda sekundit tõesti “näeb” aju pikema aja vältel.

    • Point - Iseennast on väga keeruline uurida, seega peab uurima teisi ning ka siis olema väga kriitiline. Nii saame uusi ja täpsemaid teadmisi inimeste kohta

• Ideaalis võiks nüüd liikuda või õues käia! Üldiselt psühholoogias soovitakse üldistada kõigi inimeste peale - “populatsioon”.

  • Mis on populatsioon? - see, kelle kohta sa tahad järeldusi teha.

    • Populatsioon võib olla näiteks kõik teaduslaagri lapsed; kõik eestlased, kõik inimesed jne.

  • Imikud ja noored lapsed on ka inimesed, aga nende peal on keeruline teha samasuguseid katseid nagu täiskasvanutel (+ inimesed räägivad erinevaid keeli jne) = Kõiki inimesi maailmas on keeruline testida, mistõttu

• kasutatakse mingit valitud seltskonda inimesi. Kas keegi teab, kuidas sellist alajaotust nimetatakse? Kui ma Rate.ee keskkonnas kellegi välja valin, siis tema on mu “väljavalitu”. Suht samamoodi ka populatsiooni puhul on meil valim.

• Valimiga peab olema ettevaatlik. Võtame näiteks teie hulgast sinu, sinu ja sinu (kõigil tumedad riided seljas). Mida me saame nüüd selle valimi põhjal öelda kogu populatsiooni kohta. Kas kõik me kanname siis musti riideid?

• Või võtame 5 poissi ja 1 tüdruku - kas saame öelda, et pea kõik inimesed maailmas on mehed?

• Eriti hea, kui valim esindaks populatsiooni, oleks sellega võrreldav.

• Valimi kallutatus - Teie olete noored ja taibukad, ei iseloomusta ilmselt kogu maailma inimeste populatsiooni, isegi mitte terve eesti populatsiooni. Aga - te olete hea esindus teaduslaagrist

• Randomiseerimine

  • Keerutan lihtsalt keset gruppi ennast ringi ja näitan suvaliselt näpuga, vaatame kas saame esindusliku valimi.

    • küsida nende käest, kuidas saaks valida neist inimesi “suvaliselt”, et tekikisd võrreldavad väikesed grupid

    • rakendada seda, nt “vanuse ja soo järgi”

    • Katsegruppide moodustamine! Nt 7 gruppi, igaühes 3-4 inimest

  • Teie olete tervikuna hea katsegrupp - teid on juhuslikult rühmadesse jaotatud, ilmselt ka natuke püütud tasakaalustada (teaduslaagris isikukoodi alusel)

  • Oleme nüüd jaotunud võrdsetesse gruppidesse - jätke oma grupi number meelde ja istuge omavahel kokku ülejäänud töötoa ajaks.

• Muutujad.

  • Koos valimiga (või isegi enne) on vaja ka välja mõelda, kuidas me siis tähelepanu uurima hakkame, nii et see oleks teaduslikult hästi kontrollitav ja korratav. Mis on sõltumatu muutuja ja mis on sõltuv muutuja? Millest see sõltuv muutuja sõltub?

  • Lastel on laual grupi peale leht paberit, topsiga ketšupit ning erinevas suuruses lusikaid/lihtsalt pipetid. Ülesandeks teha teadustöö ketšupipleki suuruse sõltuvuse kohta lusika suurusest / ketšupi hulgast. Saavad natuke aega mäkerdada, ilmselt tuleb sealt rohkem kunsti kui teadust.

  • Sõltumatu muutuja - katsetame oma stiimuli peal erinevaid muutusi, aga kuna neid muutusi teeme meie, mitte teie seal publikus, siis teist see ei sõltu üldse. Teaduses öeldaksegi selle kohta sõltumatu muutuja. Lihtsam näide on ehk ketšupi pillamine sinu uuele särgile. Näiteks on palju ketšupit ja vähe ketšupit. Ketšupi hulk ei sõltu sinust kui katseisikust – eksperimendi läbiviija annab sulle mingi kindla hunniku ketšupit. Aga sa võid kas ketšupi kukkumisteelt eest ära hüpata või mitte, seega tekkiva pleki suurus sõltub sinust, on sõltuv muutuja! Ja sõltub näiteks sellest, kui palju sa ketšupit laiali määrid.

    • Aga proovime oma nahal läbi, mis tunne on olla katseisik ketšupikatses.

    • Küsida osalistelt, mis võiks olla meie uurimisküsimus ketšupiplekkide katses (nt “Kuidas mõjutab ketšupi hulk sellest tekkinud pleki suurust”) ja

    • hüpoteesi (rohkem ketšupit teeb suurema pleki kui vähe ketšupit)

    • Vahepeal saab ka küsida erinevad küsimusi (nt pärast lihtsalt kukutamist), et mis juhtus? Miks läks nii, nagu läks?

    • Kas suure lusika peal sama palju ketšupit teeb sama suure pleki kui väikese lusika peal sama palju ketšupit?

    • Lõpus küsida ka, mis järeldusi saame ainult antud katse põhjal teha? Loodetavasti selgub, et isegi ketšupiplekkide tegemine pole üldse nii lihtsasti kontrollitav katse.

  • Psühholoogiateaduses kasutatakse ka sõltumatuid ja sõltuvaid muutujaid. Kõiki segavaid muutujaid (nt pleki kujund, ketšupi kukutamiskõrgus). → MILLEST SÕLTUB KETŠUPIPLEKI SUURUS?

    • Paneme tahvlile kirja, mis võiks mõjutada ketšupipleki suurust

  • Mis võiksid psühholoogias teie meelest veel peale ketšupi ja ketšupiplekkide olla erinevad muutujad?

    • Nt milliseid katseid me siin täna juba teinud oleme?

    • Millised inimese omadused võiksid tema käitumist mõjutada?

    • Millised erinevad muud muutujad (nt aeg, temperatuur) võiksid inimese käitumist mõjutada?

  • Ketšupiplekkide katsest selgus, et kuigi andsime teile sama ülesande, tulid kunstiteosed päris erinevad. Näiteks kui me vaataksime ainult seda ühte konkreetset lehte, võiks mõelda, et lusikaga saab ikka jube suuri plekke teha. Samas seda teist lehte vaadates tunduvad plekid väiksemad. Seetõttu on väga oluline, et kõikidele katseisikutele antaks sama juhend ning samuti, et kõiki katseid viidaks läbi võimalikult samamoodi. Muidu näiteks kui mõni hakkab ketšupit jooma, siis on meil raske ketšupiplekkide suuruste kohta järeldusi teha.

  • Nüüd rääkisime me valimist ja muutujatest. Kas te mäletate, mis need olid? (45 minute mark)

• ! Kui tuleb üks väga vaikne grupp, siis peaks ümber jaotama. Anname neile testülesande -peavad mingites ülesannetes paika panema, mis on sõltumatu ja sõltuv muutuja; segavad ja kontrolli all hoitavad muutujad.

• REAKTSIOONIAJA katse.

  • Nüüd läheme natuke tagasi ning teeme uuesti reaktsiooniaja katset. Aga püüame seekord handa hästi selge juhise. (Kõik teevad läbi katse ühe korra.)

    • Mis oli siin sõltumatu muutuja ning mis on sõltuv muutuja?

    • Võib olla ka mitu sõltumatut muutujat – mis võiks olla teine?

  • Teaduses on üks oluline osa – hüpotees. Enne tegime läbi ka närviimpulsi liikumise katse. Saime teada, et ajul läheb reageerimiseks aega.

    • Emme, emme, mis on hüpotees?

      • Teise sõnaga – oletus või ennustus, mis tehakse juba teadaolevate teadmiste põhjal.

    • Head ja halvad hüpoteesid: söödame neile ette mingid hüpoteesid ning küsime, mis nad nendest arvavad.

      • “inimesed on targad”

      • “Half of the population is below average intelligence”

      • Teadlased saavad intelligentsustestis kõrgema skoori kui sama vanad keskharidusega inimesed

      • mehed on paremad kui naised

        • ikka: naised on paremad kui mehed

        • Mida tähendab parem? Peaks olema selgemalt kirjas. Nt et “Mehed jooksevad sprinti kiiremini kui naised”

    • Mis võiks olla reaktsiooniaja katse hüpotees

      • Ütlevad hea hüpoteesi.

    • Kõik tulevad ette ning saavad järjest joonlauda püüda. Küsime, et millest võiks reaktsiooniaeg sõltuda? Siis paneme andmed kirja kahes grupis ning teeme graafikud. Kõik saavad püüda ühe korra ja kui ei saa kätte, siis saab uuesti.

    • Hakkame järjest tulemusi joonisele kirja panema reaalajas. X-telje peal on reaktsiooniaeg sentimeetrites ning y-teljel on inimeste arv, kes sellise reaktsiooniajaga kinni püüavad.

      • Mida me selle graafiku pealt näeme?

      • Siit on näha, et kõige rohkem on neid inimesi, kes saavad keskmise tulemuse. Nii on psühholoogias paljude omadustega - nt intelligentsus, mälumaht jne.

      • Võib teha ka usalduspiiridega graafiku.

      • Kindlasti lisada graafikule ühikud! Ja võrdsed vahemikud.

    • Mida saame tulemustest järeldada?

    • Neid mõlemaid graafikuid – normaaljaotusega ning usalduspiiridega graafikut saate ka enda eksperimentides kasutada. Võite näiteks sügisel koolis teha jätku-uuringu – kui matemaatikaõpetaja küsib suvel, mida te tegite, siis võite öelda, et õppisin andmeanalüüsi ning normaaljaotust ning usalduspiire. Ja võite mõõta, kui lahti õpetaja karp selle peale vajub.

• Katsete ettevalmistamine (11:30-12:00):

  • Aga psühholoogias uuritakse igasugu erinevaid teemasid ja väga erinevatel viisidel. Kohe saate seda omal nahal tunda, kui hakate koostama mäluteemalist katset. Te saate endale valida kitsama alateema, tutvuda juhendiga, seejärel mõelda või meisterdada katsevahendid, esitleda oma katset karmile (aga õiglasele) eetikakomiteele ning hea õnne korral lõpuks teha teiste gruppide liikmete peal eksperimente!

  • Miks me teeme mälukatseid - sest neid on võimalik teha väga lihtsate vahenditega ja seal on teatud seaduspärad, mis tõenäoliselt tulevad esile igas katses. Lisaks on mälu meie igapäevatoimetustes ülimalt oluline - see, et sa mäletad mida hommikul sõid, et sa üldse oskad kõnidida, minu jutust aru saada, peast arvutada… kõik-kõik-kõik on tugevalt erinevate mäluliikidega seotud.

  • Kõigepealt väike ajurünnak (küsime kõigi laste käest eraldi ning paneme kõik kirja:

    • MILLE meeldejätmist me saaks üldse uurida? Sõnad, numbrid, lõhnad, pildid, objektid, jutud, faktid, emotsioonid, helid, kombatud asjad, värvid, asukohad…

    • MIS VÕIKS MÄLU MÕJUTADA - müra, info omastamise viis (kirjalik/suuline), õppimise asukoht, õppimine mingi aine mõju all (kohv), eelteadmiste hulk, magatud unetundide arv

    • KUIDAS MÄLU MÕÕTA - lasta lihtsalt meenutada, anda meenutamiseks vihjeid, lasta eelnev olukord taastada, tuvastada valikust õige vastus…

  • Meil on siin üks näidiskatse, uurisime kas suuremast perest pärit lapsed õpivad mürases keskkonnas paremini kui väikestest peredest lapsed

    • Kuidas märkida üles toorandmeid: katseisiku järjekorranumber, taustandmed, katsetingimus ning iga stiimuli mäletamine või mitte-mäletamine.

• 1h Andmete kogumine

  • Katsete väljatöötamine (samades gruppides, milleks eelnevalt lapsed jaotasime), juhendajatega konsulteerimine, katsematerjali meisterdamine, pilootkatsed iseenda ja juhendajate peal. Eetikakomitee läbimine.

    • Kohendada laste katseid nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Samuti võib aidata valmis teha nt andmete kogumise tabeli.

  • Iga õpilane jõuab ideaalis käia iga grupi katse läbi

  • Tuleb rõhutada, et ei tehtaks tööjaotust “meie kaks teeme meie enda katset ja kolmas on siis see, kes ringi hulgub”

• 1h plokk

  • Andmeanalüüsimeetoditest rääkimine

    • Mäletate meie näidiskatset mürases keskkonnas õppimisega? Nüüd on meil nt 20 inimese andmed koos ja hakkame neid analüüsima. Arvutame gruppide keskmisi ja vaatame ka stiimuleid, et kas midagi tundub teistest oluliselt erinev.

    • Saame teha mitu gruppi, nt pisid suurperest, poisid väiksed perest, tüdrukud suurperest, tüdrukud väiksest perest.

  • Ka teie saate oma andmeid mitmel moel analüüsida, teha graafikuid ja mõtestada tulemusi.

  • Lühikeseks teadusettekandeks valmistumine

• 1h plokk: I osa (15:30-16:05)

  • Rühmade teadusettekanded (30-35 minutit)

    • Mida te lühidalt katses tegite?

    • Mida te katses leidsite?

    • Mis järeldusi saate teha?

    • Kus seda teadmist elus kasutada?

    • Juhendajad võiks küsida igalt rühmalt lisaküsimusi:

      • Nt kuidas te enda katset hindaksite?

      • Mida teeksite järgmine kord teisiti?

    • Kindlasti pärast iga esitluse lõppu tuua välja nende katse juures midagi positiivset (väga huvitav/omapärane katse, kenad joonised, hea tiimitöö vms), et nad läheksid hea emotsiooniga enda kohtadele.

• 1h plokk: II osa (16:05-16:30)

  • Kokkuvõte

    • Loodame, et saite nüüd veidi selgemaks, kuidas sellist keerulist kooslust nagu inimene üldse on võimalik kuidagi uurida

  • Ootuste ülevaatamine, mis töötoa alguses kirja said

    • Trivia - veel midagi põnevat psühholoogiast või vastused spets küsimustele

  • Nagu nägite, on psühholoogia väga lai teema, isegi juba selles kitsas mälu-uuringute vallas

    • “Mis on sinu uurimisteema?” - inspiratsiooniks, mida uurida

      • https://www.youtube.com/watch?v=xf-QZAy2XrI