Olgu see peegel, millele auto läheneb kiirusega $v$, esimene, ning see, millelt auto sama kiirusega kaugeneb, teine. Esimeses peeglis läheneb esimene auto kujutis mõlemale peeglile kiirusega $v$ ja teises peeglis kaugeneb esimene kujutis mõlemast peeglist kiirusega $v$.

[{[50957]}]

Esimene kujutis esimeses peeglis tekitab teise kujutise teises peeglis ja vastupidi. Kuna esimene kujutis esimeses peeglis läheneb peeglile kiirusega $v$, siis läheneb ka teine kujutis teises peeglis kiirusega $v$. Analoogselt: kuna esimene kujutis teises peeglis kaugeneb peeglist kiirusega $v$, siis ka teine kujutis esimeses peeglis kaugeneb kiirusega $v$.

Kokkuvõttes saame, et esimeses peeglis esimene kujutis läheneb Kristile ja teine kujutis kaugeneb temast. Järelikult esimeses peeglis eemaldub teine kujutis esimesest kiirusega $2v = 1\, \mathrm{\dfrac{m}{s}}$, teises peeglis aga esimene kujutis kaugeneb Kristist ja teine kujutis läheneb talle. Järelikult teises peeglis läheneb teine kujutis esimesele kiirusega $2v = 1\, \mathrm{\dfrac{m}{s}}$.

Märkus: Näitlikustavatel joonistel on kujutatud olukord hetkel, mil toa laius on $4\, \mathrm{m}$ ning auto asub alghetkel toa keskel (ülemine joonis). Alumisel joonisel on kujutatud olukord $1$ sekundi möödumisel liikumise algusest.