Tüüpi kirjeldatakse peamiselt nelja mõistega:

1. CIRRO kiudpilved
2. ALTO kõrgpilved
3. CUMULUS valged rünkpilved
4. STRATUS kihtpilved

Kasutage pilvede vaatluse tulemuste kirjeldamiseks alljärgnevat kümmet pilvetüüpi:

Ülemised pilved

Cirrus (kiudpilved)

Need pilved sarnanevad valgetele õrnadele sulgedele ja näivad mõnikord vahule löödutena.

Cirrocumulus (kiudrünkpilved), cirrostratus (kiudkihtpilved)

Cirrucumulus (kiudrünkpilved) Need pilved on õhukesed ja valged ning meenutavad oma struktuurilt puuvilla- kuhilaid või varjudeta lainevirvendust. Nad sisaldavad väga külmi allajuhtunud veetilku.	Cirrostratus (kiudkihtpilved) Need pilved on õhukesed ja läbipaistvad hele-kahvatud kihid, mis koosnevad jääkristallidest. Nad võivad osaliselt või täielikult katta taeva ja võivad mõnikord tekitada halo ümber päikese.

Erinvat tüüpi kiudpilved.	Tohutu suur kiudpilv  orkaan Isabel'i lääneküljel. Õigetes värvides pilt on tehtud MODIS instrumendi abil satelliidilt Aqua (NASA) Atlanti ookeani kohal 10. septembril 2003. aastal, kui Isabel'i kõrgemates kihtides esines tuuleiile kuni 200 km tunnis. Kiudpilve olemasolu näitab, et Isabel laieneb läände.

Keskmised pilved

Altostratus (kõrgkihtpilved), altocumulus (kõrgrünkpilved)

Altostratus (kõrgkihtpilved) Need pilved moodustavad sinaka või hallika loori, mis osaliselt või täielikult katab taeva. Päike võib paista läbi nende pilvede, kuid nad ei tekita kunagi halo efekti.	Altocumulus (kõrgrünkpilved) Need pilved on nagu hallides ja valgetes toonides merelained. Nad koosnevad peamiselt veetilkadest ja jääkristallidest.

Madalpilved

Stratus (kihtpilved), stratocumulus (taandrünkpilved)

Stratus (kihtpilved) Need on hallid pilved, mis lasuvad väga madalal maapinna kohal. Tavaliselt näevad nad välja nagu lamedad kihid, kuid esinevad mõnikord ka räbalakuju- liste kuhilatena. Nendest pilvedest sajab harva.	Stratocumulus (taandrünkpilved) Need pilved on hallid või kahvatu- valged. Nad on tekkinud vanadest kihtpilvedest või laiali hajunud rünkpilvedest. Nende pilvede alumine pool on enamasti ümara vormiga, ülemise poole pind aga reeglina tasane.

Nimbostratus (kihtsajupilved)

Nimbostratus (kitsasjuhapilved) See on väga tume halli tooniga pilvekiht, mis varjab päikesevalguse. Ta on massiivne ja temast sajab pidevalt.

Cumulus (rünkpilved), cumulonimbus (rünksaju- e. äikesepilved)

Cumulus (rünkpilved) Nendel pilvedel on tasane põhi ja tihedad kumerustest koosnevad tipud, mis meenutavad suurt lillkapsast. Kui päike valgustab rünkpilvede harju, muutuvad nad säravvalgeteks. Pilvede põhi on tavaliselt tumedam. Rünkpilvedest reeglina ei saja.	Cumulonimbus (rünksaju- e. äikesepilved) Need on väga suured, rasked ja tihedad pilved. Neil on üldiselt tasane ja tume pind, millest ulatuvad välja teravad pikad tipud nagu massiivsed mäed või rauakamakad. Nende pilvedega kaasne- vad sageli välgud, müristamine ja mõni- kord ka rahe. Nad võivad tekitada ka keeristorme.