[{[51808]}]

Eseme $AB$ kujutise $A'B'$ konstrueerimisel nõguspeeglis tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

Eseme kujutise mingi kindla punkti leidmiseks tuleb kasutada vähemalt kahte esemest lähtuvat kiirt.
Kiir, mis on enne peeglini jõudmist optilise peateljega paralleelne, läbib pärast peegeldumist nõguspeegli fookuse.
Kiir, mis läbib kõigepealt peegli fookuse, on pärast peegeldumist optilise peateljega paralleelne.
Kõik kiired järgivad ka peegeldumisseadust, mille kohaselt kiire langemisnurk on võrdne kiire peegeldumisnurgaga. Kuna peegli keskpunkti läbiv optiline peatelg on peegelpinnaga risti, on hea valida üheks kiireks kiir, mis peegeldub nõguspeegli lagipunktis.

Tuletame valemi nõguspeegli joonsuurenduse leidmiseks. Tähistame eseme kauguse peeglist $AO = a$ ja kujutise kauguse peeglist $A'O = k$. Kuna nurgad $\angle AOB$ ja $\angle A'OB$ on võrdsed, siis nõguspeegli joonsuurendus avaldub:@{297129}@

Konstrueeri noole ABABAB kujutis nõguspeeglis (vt. joonis). Tuleta nõguspeegli joonsuurenduse sss jaoks selline valem, mis sisaldab eseme kaugust peeglist aaa ja kujutise kaugust peeglist kkk. NB! Joonsuurenduseks sss nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet.

Konstrueeri noole $AB$ kujutis nõguspeeglis (vt. joonis). Tuleta nõguspeegli joonsuurenduse $s$ jaoks selline valem, mis sisaldab eseme kaugust peeglist $a$ ja kujutise kaugust peeglist $k$ . NB! Joonsuurenduseks $s$ nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet.