[{[51820]}]

a) Kuna valguskiir langeb esimesele peeglile veepinnaga paralleelselt, on selle ja peegli vaheline nurk $30^\circ$. Järelikult on valguskiire esimene langemisnurk $60^\circ$. Peegeldumisseaduse järgi on peegeldumisnurk võrdne langemisnurgaga ning järelikult on esimene peegeldumisnurk $60^\circ$. Kujutame ette, et vett ei ole.

Kuna peeglid on omavahel risti, langeks kiir teisele peeglile nurga $90^\circ − 60^\circ = 30^\circ$ all (kiir $A$). Järelikult oleks valguskiire peegeldumisnurk teiselt peeglilt $30^\circ$ ehk teiste sõnadega oleks see veepinnaga paralleelne. Saadud tulemus on üldise iseloomuga — täisnurksesse peegelsüsteemi suunatud valguskiir (nurka visatud pall) peegeldub (põrkub) tagasi langemissuunaga samas sihis. Kuna aga valguskiire ees asub veepind, toimub murdumine (kiir $B$), kusjuures murdumisnurk on suurem kui langemisnurk, sest õhk on veest hõredam ja valgus levib õhus kiiremini. Murdumise tulemusena muutub langemisnurk teisele peeglile väiksemaks ja järelikult väheneb ka peegeldumisnurk teiselt peeglilt. See tähendab, et teiselt peeglilt peegeldunud kiir satub tagasi vette.

b) Uurime nüüd põhjalikult, mis juhtub valguskiirega pärast murdumist. Murdumisseadusest teame, et @{297132}@, kus $\alpha$ on langemisnurk, $\gamma$ on murdumisnurk, $n_1$ on langemiskeskkonna murdumisnäitaja ja $n_2$ on murdumiskeskkonna murdumisnäitaja. Meie puhul oleks murdumisnurk võrdne @{297133}@. Veepinnast, teisest peeglist ja valguskiirest moodustatud kolmnurgast leiame valguskiire ja peegli vahelise nurga. See on $180^\circ-60^\circ-48^\circ=72^\circ$. Järelikult on langemisnurk teisele peeglile võrdne $90^\circ-72^\circ=18^\circ$ ning peegeldumisnurk teiselt peeglilt samuti $18^\circ$.