Elektromagnetismi kursusest tuttav kiirguste skaala käib tavaliselt lainepikkuste või sageduste järgi. Arvestades, et kiirgus tekib ja neeldub kvantidena, on igati põhjendatud lisada skaalale kvandi energia telg. Mõistlik on ühikuna kasutada elektronvolti (1eV=1,60·10–19 J). Kosmosest Maale saabuvast kiirgusest neeldub suur osa atmosfääris. Maapealsed teleskoobid saavad vaadata ja mõõta peaaegu ainult nähtavat valgust ja raadiolaineid (ptk Astonoomia ja Kosmoseuuringud) Infrapunase kiirguse neeldumise sälguline kõver tekib sellest, et atmosfääri gaaside (H2O, CO2, O3 jt) molekulidel on sobivaid energiatasemete vahesid just nende kvantide neelamiseks.