Pane paberraha oma sõrmele seisma

Vahendid:

  1. Krabisev paberraha või mõni muu sama suur paberist riba

Protseduur:

1. Võta krabisev paberraha ning pane see vertikaalselt lauale seisma. Näita õpilastele, et seda on väga raske lauale seisma panna.

2. Küsi õpilastelt: „Mida te arvate, kui kaua ma suudan seda raha oma väljasirutatud sõrmel hoida?“ Eeldatav vastus: „2-3 sekundit“.

3. Voldi nüüd raha õrnalt pikisuunas ja aseta see oma sõrmele. Jälgi rahatähe ülemist otsa ning tasakaalusta seda, oma sõrme kiirelt liigutades (kui rahatähe ülemine ots liigub vasakule, liiguta sõrme vasakule).

4. Lase õpilastel mõõta, kui kaua sa rahatähte oma sõrmel suudad hoida.

Kui kaua sa suudad rahatähte sõrmel hoida?
Kas raha tasakaalus hoidmise aeg on millegagi piiratud?
Mis takistab rahatähel maha kukkumast?
Kas lühemat pabeririba on lihtsam või raskem tasakaalus hoida?
Kas laiemat pabeririba on lihtsam või raskem tasakaalus hoida?

Selgitus Seda tasakaalustamist saab teha ka tavalise paberiga, kui seda sõrmel tasakaalustamiseks piisavalt voltida. Mida suurem on paberi pind, seda suurem on sellele mõjuv õhutakistus, kui paber vasakule või paremale liigub. Paberit toetab „õhupadi“.

Mida kõrgem on pabeririba, seda kõrgemal asub selle masskese ning seetõttu on seda lihtsam tasakaalustada. Mida laiem on pabeririba, seda suurem on selle pindala ning ka seetõttu on seda lihtsam tasakaalustada. Kui žongleerimisel asetab žonglöör oma pea peale vertikaalse toru, on seda lihtsam tasakaalustada, kui toru on pikk. See on nii, sest toru ülemine ots liigub vähem, tänu millele on tugipunkti lihtne masskeskme all hoida.