Vahendid:
- 1 meetri pikkune veetoru
Protseduur:
1. Täida veetoru üks ots tühjade hambapastatuubidega (ära seda õpilastele näita).
2. Hoia raskusega toru oma väljasirutatud näppudel alustades nii, et sõrmed on üsna toru otste läheduses.
3. Liiguta sõrmi aeglaselt üksteise poole ning küsi: „Kus minu sõrmed kokku saavad?“ (see ei juhtu toru keskpunktis).
Miks ei saanud sõrmed kokku toru keskpunktis?
Kui hoida toru masskeskmest kinni, siis kumb ots on raskem? Kas lühem või pikem ots?
Kuidas töötavad jõud torus tegelikult võrreldes pöördepunktiga, milleks on kogu toru masskese?
Kus saaksid sõrmed kokku, kui toru otsas poleks lisaraskust?
Selgitus Lisamassiga toru all kohtuvad sõrmed torusüsteemi masskeskme juures, mis on toru enda masskeskmega võrreldes nihkes ehk raskema otsa pool. Toru lühem ots on raskem kui selle pikem ots ning masskeskme kohal on need tasakaalus, sest suuremal jõul on lühem jõuõlg ja väiksemal jõul on pikem jõuõlg.. Kui keha on tasakaalus, on kõikide päripäeva mõjuvate jõudude summa võrdne kõigi vastupäeva mõjuvate jõudude summaga.