Kiirus

Liikumine on keha asukoha muutumine mingi aja jooksul. Muutumise aeg võib seejuures olla erinev. Näiteks jalgrattur jõuab ühest asulast teise varem kui samal ajal liikumist alustanud jalakäija. Sel puhul öeldakse, et jalgratturi kiirus on jalakäija omast suurem. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Valemites tähistatakse kiiruse arvväärtust tähega v (velocitas — ladina k kiirus). Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on teepikkus võrdne nihke pikkusega ning sel juhul võime öelda, et kiirus on võrdne ajaühikus sooritatud nihkega. Kiiruse leidmiseks tuleb sooritatud nihe jagada liikumisajaga t:

(1.2)

\to v = \frac{\to s}{t}

Tähis $\to v$ viitab sellele, et kiirus on suunaga ehk vektoriaalne suurus.

Kui suund pole liikumise kirjeldamisel oluline, võime sama valemit kasutada skalaarkujul:

v = \frac{s}{t}

Kiiruse mõõtühik SI-s on 1 m/s ehk 1 meeter sekundis.

Tuleb tähele panna, et valemites (1.2 ) ja (1.3 ) ei tähista t mitte ühte ajahetke, vaid liikumise kestust. Tegemist on lõpp- ja algpunktis paiknemise hetkede vahega, mida väljendatakse kreeka tähe delta (Δ) abil:

(1.4)

Δ t = t - t_{0}

Siin tähistab t₀alghetke ja t lõpphetke. Enamasti võetakse alghetk nulliks ja siis on liikumisaeg Δt = t. Seda aega t ongi kiiruse valemites (1.2 ) ja (1.3 ) silmas peetud.

Võttes nüüd ajavahemiku tähiseks Δt ja vastavalt valemile (1.1 ) nihke tähiseks Δx, saame kiiruse valemile veel ühe kuju:

(1.5)

v = \frac{Δ x}{Δ t}