Kuidas me teame, et aineosakesed tõepoolest liiguvad korrapäratult?

Puistame vette peent vees mittelahustuvat pulbrit ning vaatleme seda mõne minuti jooksul. Märkame, et pulbri terakesed liiguvad.

Pulbri terakesed liiguvad, kuna aineosakesed on pidevas liikumises ja põrkuvad nendega. Sama tähelepaneku tegi ka inglise botaanik Robert Brown 1827. aastal, kui ta vaatles mikroskoobi all ühe taime, kauni klarkia (clarkia pulchella) õietolmu. Õietolm oli pidevas liikumises – selle osakesed liikusid ringi väikeste juhuslike hüpetega ja isegi pöörasid end. Sellist väikeste purude liikumist on hakatud nimetama Browni liikumiseks. Browni liikumine on kaudne tõestus sellele, et aineosakesed vedelikes liiguvad korrapäratult. 

Video õietolmu osakeste Browni liikumisest.	Nii tekib Browni liikumine. Ehkki vedeliku aineosakesed on tuhandeid kordi väiksemad kui õietolmu osakesed, suudavad paljude vedeliku aineosakeste põrked vastu õietolmu osakesi liigutada. Musta joonega on tähistatud õietolmu osakese trajektoor.

Browni liikumist peaks igaüks ise oma silmaga vaatama. Selleks ei ole tarvis rohkemat, kui koolimikroskoopi, klaasist suletavat ampulli, laserit isoleeri ja joonlauda.