Tõenäosus tundub lihtne ja intuitiivne mõiste. Ühe kindla sündmuse tõenäosus võiks tähendada täpselt seda, kui tihti see konkreetne sündmus juhtub võrreldes teiste, temaga konkureerivate sündmustega.

Teisisõnu tahaksime sümbolite keeles lihtsalt defineerida:

See definitsioon on siiski üsna hägus, sest ta jätab vastamata päris paljudele küsimustele.

• Milliseid teisi sündmuseid me sageduse arvutamiseks arvesse peaksime võtma? Koduõues täringuga kuue viskamine ei ole ju kuidagi seotud näiteks kaardipaki segamisega Austraalias, aga on seotud sama täringuga kahe või kolme viskamisega.
• Kui palju vaatlusi on vaja teha, et võiksime sündmuse sageduse mõistlikult välja arvutada? Ilmselt ühest vaatlusest ei piisa – sel juhul võiks ju tõenäosus olla ainult null või üks. Aga kas näiteks kolmesajast on küll?
• Mida teha sündmustega, mis võivadki juhtuda ainult maksimaalselt üks kord? Tahaksime ju võrrelda tõenäosuseid, et üks või teine meie sõber saab presidendiks, või isegi rääkida tõenäosusest, et maaväline elu eksisteerib. Sageduse abil tõenäosusest mõtlemine on sel juhul üsna selgelt raskendatud.

Selgub, et hoolimata nendest küsimustest on tõenäosus igati mõistlik idee väga paljudes erinevates olukordades. Tema käsitlus nõuab küll tõesti natuke rohkem täpsust, kui alguses välja pakutud idee. Järgnevalt selgitame mõne loo abil, kuidas tõenäosusest võiks mõelda, kuidas teda võib elu kirjeldamisel rakendada ning milliseid ohte mõlemal juhul silmas tuleks pidada.