Pidasin loengu tuleviku rakett lendudest ja üks astronoom hakkas mulle vastu vaidlema: «Te jätsite kahe silma vahele olulise asjaolu, mis muudab võimaluse rakettlaeval Kuule jõuda täiesti lootusetuks. Raketi mass on taevakehade massidega võrreldes kaduvväike, tühised massid saavad aga suhteliselt väikeste jõudude mõjul, mida muudel puhkudel võiks arvestama ta jätta , hiiglasuured kiirendused. Pean siin silmas Veenuse, Marsi, Jupiteri külgetõmmet. Muidugi on see õige väike, aga ka raketi mass on praktiliselt null, ja niisuguse tühise massi korral peab isegi väikeste jõudude mõju olema ülituntav. Need jõud tekitavad hiigla suuri kiirendusi – rakett hakkab maailmaruumis visklema kõige fantastilisemaid teid mõõda, alludes iga veidigi massiivsema keha mõjule ega satu selle ekslemise käigus mitte kunagi Kuule.» Teie arvamus, lugeja?