• 14. ja 15. veebr korraldas Eesti Füüsika Selts Tartus TÜ füüsikahoones Eesti XXXIII füüsikapäevad. Esitati 17 suulist ja 6 stendiettekannet.
• 21. veebr toimus TÜ füüsikahoones mälestuste pärastlõuna/seminar tähistamaks geofüüsika professori Olev Avaste 70. sünniaastapäeva ning 20 aasta möödumist Tartu Ülikooli geofüüsika kateedri taasasutamisest. Seminari korraldas TÜ keskkonnafüüsika instituut (Piia Post), osavõtjaid oli ca 70. Ettekanded:

— Heino Tooming – Olev Avaste (OA) esimesed aktinomeetrilised sammud;

— Tõnu Viik – OA kiirgusülekandes: Shifrinist Vainikko kaudu IRC’ni;

— Uno Veismann – OA FAZA projektis ja purjetamises;

— Kalju Eerme – OA ja ööpilved semmimas ChV’ga;

— Tiiu Müürsepp – OA ja TRÜ geofüüsika kateeder;

— Piia Post – OA kui õpetaja; — sõnavõtud.

Avatud oli professor Olev Avaste publikatsioonide ja fotode näitus, mis koondus koduleheks http://www.zone.ee/leeni/avaste.

• 9. märtsil toimus Tartu Ülikoolis XXV füüsikaõpetajate päev, millest võttis osa 76 inimest. Peeti 8 ettekannet, elav arutelu arenes ka 6 töötoas.
• <3. mail toimus Tartu Observatooriumis Tõraveres Eesti kaugseire seminar, millest võtsid osa U. Peterson, M. Lang, T. Lükk, K. Eerme, V. Russak, T. Nilson, A. Kuusk, H. Böttcher. Seminaril esitati järgmised ettekanded:

— Eerme K. – Atmosfääri muutlikkust Eesti kohal iseloomustava andmebaasi koostamine (poster);

— Peterson U. – Olulisemad maakasutuse ja maakatte muutused Eestis satelliidipiltide 10-aastasest aegreast mõõdetuna (suuline);

— Lang M. – Lageraiete kaardistamine Landsat TM piltidelt (suuline);

— Lükk T. – KNN-meetodi rakendamine metsade takseerparameetrite hindamisel ja kaardistamisel (suuline);

— Ohvril H., Teral H., Okulov O., Russak V., Reinart A.

– Atmosfääri aerosoolse spektraalse optilise paksuse arvutamine päikese integraalsest otsekiirgusest (poster);

— Nilson T. – Rootsi kaugseireprogrammist RESE. Kaugseire rakendusvõimalusi erinevates valdkondades (suuline).

• 27. mail tähistati aktusega TÜ kauaaegse rektori ja Tartu tahkisefüüsika koolkonna rajaja Feodor Klementi 100. sünni- aastapäeva. TÜ raamatukogu raamatumuuseumis avati näitus, milles antakse ülevaade F. Klementi elust ja tegevusest.
• 16. juunil viibis TÜ Füüsika Instituudis “NATO Science for Peace” programmi korralduskomitee: prof P.T. Pedersen (Technical University of Denmark, Lyngby, Denmark), prof dr Maria Vallet Regi (Universidad complutense, Madrid, Spain), prof M.F. Girard (Dipartimento di Scienze Fisiche “E.R.Cainiello”, Baronissi, Italy) ja Mrs Nicolle Schils van Maris (Programme Secretary, NATO Science for Peace Programme, Brussels, Belgium). Vastuvõtjateks olid H. Käämbre ja S. Zazubovitš.
• 27.–29. juunini korraldasid Eesti Füüsika Seltsi noorfüüsikud Türisalus EFS Noorfüüsikute I suvekooli. Kooli eesmärk oli anda uusi teadmisi füüsikat õppivatele ja füüsikahuvilistele üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele ning abiturientidele kolmes valdkonnas: uued kütuseelemendid, tuumamagnetresonantsi meetodid, päiksepatareid ja kõrgete energiate füüsika. Loenguid oli kolmel päeval umbes 15 akadeemilist tundi, kooli tööst võttis osa 48 inimest. Suvekooli toetasid rahaliselt mitmed asutused (TTÜ, TÜ, KBFI). Lisainfo http://www.physic.ut.ee/efs/ kroonika/kool2003suvi/.
• 21.–27. juulini korraldasid Eesti TA akadeemik prof Vladimir Hižnjakov ja prof A.J. Sievers (Cornelli Ülikool, Ithaca, USA) Itaalias Erices Rahvusvahelise tahke keha füüsika kooli 27. töötoa (International School of Solid State Physics, 27. Workshop “Intrinsic localized modes and discrete breathers in nonlinear lattices” (A NATO Advanced Research Workshop)). Korralduskomitee tehniline sekretär oli Vadim Boltruško (TÜ FO/FI). Osavõtjaid oli 79, pärit 20 riigist (Austraalia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Hong Kong, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Portugal, Venemaa, Serbia ja Montenegro, Hispaania, Rootsi, Ukraina, Inglismaa, USA, Usbekistan). V. Hižnjakov esitas kutsutud ettekande “Multiquantum decay of intrinsic localized modes and strong extended bosonic excitations“.
• 8.–12. aug peeti Tõraveres astronoomiahuviliste VIII kokkutu- lek, millest võttis osa 110 huvilist. Peeti loenguid Marsist, tähtedest, kosmoloogiast, astronoomide suurematest ja ülemaailmsetest üritustest. Ürituste kava leiate veebiaadressilt http://www. obs.ee/kokkutulekud/toravere2.html.
• 12.–14. sept toimus Tartus Põhjamaade Planetaariumide Ühingu (Nordic Planetarium Association – NPA) konverents. Esinesid Jaak Jaaniste (EPMÜ), Tiiu Sild (Teaduskeskus AHHAA), Lars Broman (Rootsi), Dale Smith (USA), Aslaug Norden-Ott (Rootsi), Lars Petersen (Taani), Per Broman (Rootsi), Andres Kuperjanov (Eesti Kirjandusmuuseum). Astromuusika kontserdiga esines Urmas Sisask.
• 1.– 4. okt korraldas TÜ keskkonnafüüsika instituut rahvusvahelise konverentsi „e-õpe loodusainetes ja keskkonnahariduses“. Konverentsi põhiteemaks oli arvutite ja Interneti kasutamine loodusainete ja matemaatika õpetamiseks üldhariduskoolis. Konverentsil oli 83 osavõtjat 14 riigist, programm sisaldas suulisi ettekandeid ja arvutiklassi seminare. Anti välja laiendatud teeside kogumik “e-Learning in Science and Environmental Education” (University of Tartu, 2003, 93 lk). Konverents lõpetas 2 aastat kestnud Euroopa Liidu Minerva projekti e-LSEE, millest võtsid osa Eesti, Hollandi, Inglismaa, Norra, Tšehhi ja Poola hari- duseksperdid ja õpetajad ning mille koordinaatoriks oli keskkonnafüüsika instituudi teadur Ülle Kikas. Projekti tulemusena loodi html-formaadis õppematerjalid, mis võimaldavad õppida erinevaid loodusaineid (sh. füüsikat), tuginedes Internetis GLOBE programmi andmebaasis loodavatele interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Viiekeelsed õppematerjalid on kättesaadavad aadressil http://www.globe-europe.org, eestikeelsed materjalid võib leida ka aadressil http://www.fk.ut.ee/elsee/. Konverentsi ja projekti kohta ilmus artikkel ajakirjas “The Parliament Magazine” (20.10.2003), mida levitatakse Euroopa Parlamendi liikmete, valitsuste ja saatkondade kaudu.
• 2.–3. okt toimus Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi, Balti Materjalitehnika Ühingute Assotsiatsiooni ja Eesti materjaliühingute (Eesti Materjalitehnika Ühing, Eesti Keevitusühing) eestvedamisel järjekordne eelkõige Balti riike hõlmav rahvusvaheline uute materjalide ja materjalitehnoloogiate alane konverents BALTMATTRIB–2003 “Engineering Materials & Tribology”. Konverentsist võtsid osa 14 riigi esindajad, kuulati ära 24 ettekannet oma ala tippspetsialistidelt ja esitati peaaegu sama palju poster-ettekandeid. Käsitletavad teemad puudutasid eelkõige pulbermetallurgiat ja pulbermaterjale, pinnatehnoloogiat ja pindeid ning materjalide triboloogiat.
• 9.–11. okt toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis rahvusvaheline plasmafüüsika seminar “Dense plasma interaction with materials“, mille organiseerijaks oli TPÜ loodusteaduste osakond. Seminari korraldamise eesmärgiks oli tihendada koostööd erinevate uurimisrühmade vahel, mis töötavad eri uurimisasutustes Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri koordineeritud projekti „Tihe magnetiseeritud plasma“ raames. Ettekandeid oli kokku 9, ettekandjaid 11. Osavõtjad:

— V. A. Gribkov – Institute of Plasmaphysics and Laser Microfusion; Institute for Theoretical and Experimental Physics, Moscow;

— A. V. Dubrovsky – Moscow Physical Society; Institute for Theoretical and Experimental Physics, Moscow;

— V. N. Pimenov – A. A. Baikov Institute of Metallurgy and Material Science RAS, Moscow;

— Ü. Ugaste – Tallinna Pedagoogikaülikool;

— R. Mankin – Tallinna Pedagoogikaülikool;

— M. Scholz – Institute of Plasma Physics and Laser Microfusion, Warsaw;

— R. Miklaszewski – Institute of Plasma Physics and Laser Microfusion, Warsaw;

— A. Kolman – Institute of Plasma Physics AS CR, Prague.

• 10.–12. okt korraldas Eesti Füüsika Selts Käärikul TÜ spordi- ja puhkekeskuses EFS Noorte füüsikute V sügiskooli kõigile füüsikahuvilistele. Sügiskoolis toimusid loengud viiel teemal: nanofüüsika, bioinformaatika, füüsikafilosoofia, mittelineaarsed protsessid ja arvutusfüüsika. Toimusid ka posterisessioon ja mõttetalgud teemal „Rahvusvaheline füüsika-aasta 2005“. Sügiskoolist võttis osa kokku 63 inimest, neist 52 tudengit. Sügiskooli toetasid rahaliselt Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikoo- li füüsikaosakond. Lisainfo http://www.physic.ut.ee/efs/kroonika/ kool2003s/.
• 17. okt toimus TÜ aulas rahvusvaheline seminar tähistamaks Wilhelm Ostwaldi 150. sünniaastapäeva. Peahoone seinal avati mälestustahvel. Ostwald on ainuke Tartu Ülikoolis õppinud või töötanud teadlane, kes pärjatud Nobeli preemiaga (keemiaauhind 1909).