2018.a. Teaduslaager toimus 22. – 27. juulil Värska Gümnaasiumis. Õpilasi osales laagris 90, juhendajaid 23, kasvatajaid 5 (Agnes Vask, Marta Mikkor, Marit Mäealu, Tony Käsper, Kreete Mi Rand). Lisaks Mari-Liis Jaansalu, kes oli ka laagris pealik.

Teemasid oli viis: bioloogia, fotoonika, keemia, nutifüüsika ja psühholoogia. Neist  räägime allpool täpsemalt.

Lisaks teadusele toimusid kõiksugu mängud ja muud seltskondlikud üritused. 

Täname oma toetajaid:

TÜ Füüsika Instituut, Molekulaar -ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia õppetool, Rändav Bioklass.

2018.a Teaduslaagris tegid keemiat Sandra Lisbeth Heinlo, Eliise Tammekivi, Helen Sepman, Andri Sokka ja Kaidi Veske.

Keemia töötuba koosnes kahest osast. Esimeses osas tegime kahe tunni jooksul fotopaberi ja fotopaberist foto. Teises osas sünteesisime luminestseeruva värvi, kas fluoresiini või rodamiin B, ning kasutasime seda helmeste värvimisks.

Fotopaberi tegemine

Kui digikaameraid veel ei olnud, oli piltide tegemiseks vaja teada keemiat. Kujutis tekitati siis fotopaberile, pärast valgustamist oli vaja seda ilmutada ja kinnitada. 

Valgust salvestavad materjalid

Igapäevaselt kohtame kõige enam materjale, mis valguse toimel soojenevad. Aga on ka selliseid, mis neeldunud valguse uuesti valgusena välja kiirgavad. Sellised pimedas helendavad.

2018. aasta Teaduslaagris tegid nutifüüsikat Mats Mikkor, Valle Morel, Jaagup Lember, Kerttu Maria Peensoo, Eerik Säre.

Nutifüüsika teema idee oli tutvustada õpilastele sensoreid, mis peituvad nutitelefoni sees ja õpetada neid kasutama.

Sekka katseid laserpointeritega. Ka need on igapäevaelus kõigile kättesaadavad ja pakuvad võimalusi, mida me ehk aimatagi ei oska.

Niisiis, seoses hiljuti tihenenud salapäraste juhtumitega, on eesti julgeolukujõud otsustanud enda uurijate arsenali laiendada. Tänu arengutele tehnoloogias on see võimalik vaid isikliku nutitelefoni abiga.  

Alustame sellest, et tutvume oma nutitelefoniga, saame teada selle võimalustest. Räägime nutitelefonide võimekusest, mida sellega kõik tänapäeval teha saab. Natuke ka salateenistuse ajalugu ja ulatust globaalsel tasemel.

Telefon tunneb

Telefonil on silmad ja kõrvad. Telefon tajub oma liikumist ja muudki veel. Kuidas ja mida täpselt? Räägime nutitelefonide sensoritest.

Järgneb uurimistöö.

Kes tegi?

Selle detektiivimängu aluseks on väljamõeldud lugu, kus uuritav kuritöö ei ole väga suur ja pahalane võib olla ka meie endi seas. Kelle saame välistada?

Lõpuks lisaülesanne

Musta kasti põhjas on paber, paberil on 2D kujund. Kastis on valgus, 2D kujund paistab läbi. Telefoni on võimalik nihutada kasti alla, näiteks joonlaua küljes (kõrvaloleval pildil on harjutusväljak, kus seinad on eemaldatud). Ülesandeks on teha telefoniga mõõtmisi nii, et saame joonistada kastis oleva kujundi.

Võtke paberit ja pliiats, et saaks visandada. Taktikad, kuidas asja teha, võivad olla igasugused, täitsa teie enda vaba valik.

Kui ise ei mahu

Mis on musta kasti sees? Selle välja selgitamiseks ei ole kasutada muud, kui joonlaud ja nutitelefon.

2018. Teaduslaagris tegid bioloogiat Helen Paapste, Marlen Harkmaa, Emma Johanna Sov, Aivar Meldre.

Millest me tehtud oleme? Mis teeb meist selle, kes ja milline me oleme? Vaatame mikroskoobiga enda põserakke. Eraldame iseendalt DNA-d. Kas me saame juua piima või mitte? Uurime, kas meil on piimasuhkru lagundamise geen olemas. Teeme ise laktoosivaba piima Vaatame oma välimuse järgi, millised geenid meil on.

Automaatpipeti kasutamine

Automaatpipett on mikrobioloogile asendamatu tööriist. Kuidas seda kasutada?

Kas oled laktoositalumatu?

Eraldame oma DNA, paljundame seda ja uurime. Saame oma küsimusele vastuse.

2018. a. Teaduslaagris tegi psühholoogiat Psühhobuss koosseisus Liina Reinart, Arno Värv, Joonas Halapuu, Gisela Ganstein.

Tegime sotsiaalpsühholoogiat, st proovisime uurida, kuidas mõjutab meid ümbritsev keskkond meie otsuseid.

Kuidas iseennast uurida?

Kuidas saadakse teadmisi meie käitumise kohta? Proovime seda mõista ja ka ise väikese uurimuse läbi viia ning sellest järeldusi teha.

2018.a. Teaduslaagris tegid fotoonikat Katariina Inno, Kertu Metsoja, Rimmo Rõõm, Karl Markus , Villemson, Kenneth Tuul.

Fotoonika on see, kui valgus saab tehnoloogiaks. Nii rääkiski fotoonikute töötuba valgusest.

Töötuba koosnes kolmest osast.

Esimeses osas rääkisime valgusest üldiselt, tehes sealhulgas ka kaks praktilist tööd.

Teeme helendava ekraani

Segame kokku fosfoori ja PVA liimi, laseme kuivada. Saame ekraani, mis luminestseerub pimeduses, päris kaua, kui seda enne päevavalguses hoida või UV lambiga valgustada.

Teine osa valguse rakendustest. Muuhulgas läätsedest, mikroskoopidest ja teleskoopidest. Ja tegime sellise praktilise töö:

Mobiilimikroskoop

Tarvis ei lähe muud, kui üht väikest läätse, juukseklambrit ja tahvlinätsu. Telefon muidugi ka.

Kolmandas osas rääkis värvidest ja spektrist. Andsime sealjuures kõigile osalejatele võreprillid, läbi mille värvused ja spektrid eriti ilmekalt kohale jõudsid.

Valgus on värviline

Värvused ei tähenda vaid vikerkaari. Valguse värvus kannab endas infot oma allika kohta. Uurime lähemalt!

Lõpuks panime kõik kokku ja saatsime roboti võõraid paiku avastama ja sõnumeid tooma.

Õpilased pidid aru saama, kuidas on võimalik planeedi pinnalt peegeldunud valguse spektrit uurides teada saada, millise pinnaga on tegu, panema kokku roboti ja programmeerima selle teekonna planeedil. Pärast missiooni said nad numbrilised andmed (planeedi pinnalt peegeldunud valguse värvus RGB indeksitena), joonistasid selle põhjal uuritava piirkonna kaardi ja otsustasid, milline koht on uurimisjaama rajamiseks kõige parem.

Kuhu ehitada uurimisjaam?

Niisiis, vaja on ehitada uurimisjaam. Aga kuhu? Teame nüüd üht ja teist, hakkame otsast harutama.