Kuna saame ekraanile kuvada spektri, siis on võimalik ka vahetult järele vaadata, mida valgusfiltrid „teevad" - need „sõeluvad" spektrit, st neelavad osasid värvusi, osasid aga lasevad läbi. Seda, milline on valgusfiltrist läbi läinud valguse spekter, näeme ekraanil.

Allpool on katse skeem, mida kasutame. Põhiosas on see sama, millega spektreid tekitasime. Ainus erinevus on valgusfilter, mille asetame valgusallika ette.

• Tekita ekraanile valgusallika spekter, nagu näha videos ja nagu selgitatud eelnevates töölehtedes.
• Aseta valgusallika ette erinevaid valgusfiltreid ja võrdle ekraanile tekkinud spektreid algse valguse spektritega.

Nägime, et meie valgusfiltrid jagavad valge valguse mõtteliselt kolmeks osaks - punaseks, roheliseks ja siniseks ning neid osasid saab valgusfiltritega valguse spektrist eemaldada. Sellised filtrid on kasulikud, sest ka inimese silm tunneb värvuseid kolmes kanalis: sinises, rohelises ja punases. Igale sellele kanalile vastavad erinevad kolvikesed.

Reaalses elus on loomulikult ka teistsuguseid valgusfiltreid, kus neeldub teistsugune, vahel päris keerulise kujuga spektri osa. Selle tõestuseks on ka juuresolev pilt. Kauplustes ringi käies võite aeg-ajalt vaadata ka klaasile kleebitud reklaame ja mõelda, kuidas need reklaamid muudavad neid läbinud valgust ning ka seda, kas tegemist on hajutava ekraaniga.