Suletud süsteem on praktiliselt võimatu olukord. Kosmose pea täielikus vaakumis on kosmonaut väljade mõjus.Esimese kosmosekõnni sooritas 1965. aasta 18. märtsil Voshod 2 kosmosekapsli pardalt endise Nõukogude liidu kosmonaut Aleksei Leonov. 12 minutit väldanud julgustüki käigus ühendas Leonovit kapsliga vaid 15,5 m kaabel, millest sikutamine oli talle ainus võimalus oma liikumist mõjutada. Kosmose vaakumis jäigaks paisunud skafander tegi aga sellegi liigutuse raskeks.

80ndatel võeti kasutusele rakis, mis andis kosmonaudile võimaluse eralduda emalaevast "juhtmevabalt". Pildil on Ameerika Kosmoseagentuuri kosmonaut Bruce McCandless 1983. aasta Challenger kosmosesüstiku missioonil, mil katsetati mehitatud manööverdusrakist MMU (Manned Maneuvering Unit). Nüüd on need rakised kosmonautide päästevestid, mida kasutatakse vaid hädaolukorras. Rakistel on oma hapniku- ja elektrivarustus ning impulssmootorite süsteem, millega emalaevale naasta.

Mistahes aparaadi töökindlust ei saa täielikult tagada. Seetõttu on vabu kosmosekõnde tehtud vaid kolmel missioonil, viimane neist toimus 1994. aastal.