Üliõhukest, umbes 400 aatomi paksust kuldlehte läbivad α-osakesed kohtuvad oma teel aatomitega. Thomsoni rosinakukli mudeli [bookx=1610](ptk Aatomimudelite arengust 20. sajandil)[/bookx] järgi pidanuks aatomis hajusalt paiknevad laengud üsna rakseid ja kiireid α-osakesi otseteelt kõrvale kallutama mõne kraadi võrra. Eksperimendi käigus selgus, et α-osakeste hajumine on hoopis suurem, väike osa neist põrkub aatomitelt isegi tagasi. Analüüs näitas, et aatomi mass ja laeng peavad olema väga tihedalt koondunud. Kesklaengu mõõtmeteks arvutati mitte üle 10^-13 meetri.