Millist valgust kasutada taimede valgustamiseks?

Füüsika on lihtne. Kui tahame vastust küsimusele "millist valgust kasutada taimede kasvatamiseks", siis tuleb teha kindlaks, millist valgust taim oma tootvaks tööks kasutab. Ehk siis millist valgust taim neelab. Vaatame lähemalt.

Kõigepealt neeldumine.

Vaba lahustatud klorofülli a (sinine) ja b (red) neeldusmisspekter. Taimedes on neeldumisspekter sellest pisut erinev.

Kõige efektiivsemad, so kõige suurema kasuteguriga valgusallikad on naatriumlambid. Vaatame nende tekitatud valguse spektrit.

On olemas kaht tüüpi naatriumlampe, madala ja kõrgrõhu naatriumlambid.


Töötab madalarõhuline naatriumlamp.	Madalarõhulise naatriumlambi spekter. Intensiivne kollane spektririba on atomaarse naatriumi D-joon (592 nm), kuhu koondub umbes 90% selle tüübi lampide nähtavast kiirgusest.


Töötav kõrgrõhu naatriumlamp.	Kõrgrõhu naatriumlambi spekter. Näeme, et see on oluliselt erinev madalarõhulise naatriumlambi spektrist.

Spektromeetris näeksime kõrgrõhu naatriumlampi sellisena.

Kollane ja roheline spektri piirkond on atomaarse naatriumi D-joon; türkiithe türkiis joon on madalarõhulises naatriumlambis nõrk, aga kõrgrõhu naatriumlambis üsna tugev. Enam rohelisest ja sinisest valgusest tuleb elavhõbedast.

Tundub, et naatriumlamp taimede kasvatamiseks eriti ei sobi? Ometi selliseid lampe kasutatakse. Näiteks Tartu kandis kuulsad Luunja kasvuhooned reedavad naatiumlampide kasutamise kollase kumaga.

Miks mitte LED-lambid, mille spektri saab üsna täpselt paika panna?Tartu Postimehes kunagi ilmunud artiklis on lõik: "«LED-lambid kasvuhoonesse ikkagi ei sobi,» rääkis Külasepp aastaid kestnud katsetustest kokkuhoidu saavutada. Niiskes ja palju kaltsiumi- ning magneesiumitolmu sisaldavas õhus peavad vastu üksnes naatriumlambid."

Füüsika ütleb selle peale, et, nojah, naatriumlampide kasutegur on (erinevalt levinud ettekujutusest) suurem isegi LED-lampide kasutegurist. Aga kollane kuma (ja kaotatud energia) nende kasvuhoonete kohal on nende kasutamisel üsna paratamatu.