Mida tuleb teha satelliitide orbiidile saatmiseks?
Kõrge mäe otsas on kahur, Newtoni kahur. Newtoni kahuri joonis ilmus arvatavasti esmakordselt pärast Newtoni surma ilmunud Printsiipide ingliskeelses väljaandes.

Mida tuleb teha satelliitide orbiidile saatmiseks?

Alustame Newtoni mõttekäigust. Kõrge mäe otsas kahurist (V) lastud kuul kukub mäejalamile maha (D, E). Kui kuuli väljumiskiirust suurenda, lendab kuul kaugemale, teoreetiliselt võiks maapinna kumeruse taha kaduda (F,G) ja isegi ümber Maa lennata.

Kui kiiresti peab siis satelliit liikuma, et ta jääkski Maast mööda kukkuma? Ka siin piisab ringliikumise kinemaatikast ja gravitatsiooniseadusest.

Allapoole sikutab kehasid gravitatsioonijõud. Kui gravitatsioonijõud peab olema parajasti nii suur, et painutada keha muidu sirgjooneline liikumine (N I) õige raadiusega ringjooneliseks liikumiseks:

kus on Maa raadius, satelliidi kaugus maapinnast, satelliidi kiirus ja on gravitatsioonikonstant.

Teisendades saame 

Näiteks rahvusvaheline kosmosejaam on maapinnast veidi rohkem kui 400km kõrgusel. Võime arvutada selle kiiruse:

7g massiga objekt (keskel) tulistati kiirusega 7km/s alumiiniumist ploki pihta. Tekkis 15cm kraater. See kiirus (7km/s) on rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) orbitaalkiirus. Katse tehti General Motors-Delco katsetehases kineetilise energia relvade (Kinetic Energy Weapons (KEW)) katsetamise käigus. KEW tehnoloogiad on osa Strateegilise kaitseinitsiatiivi uurimisprogrammist (Strategic Defense Initiative research program), mille eesmärgiks on mitmekihilise kaitse ballistiliste mürskude vastu kasutamise otstarbekuse uurimine.