Selles ülesandes proovime määrata ilmanähtuse algust ja lõppu. 

Selle jaoks on vaja andmeid saata kahel korral. Esimesel korral siis, kui ilmanähtus algab, näiteks vihmasadu. Teisel korral siis, kui ilmanähtus (vihmasadu) lõppeb.

ILMANÄHTUSED on näiteks vihm, rahe, äike, udu jne. Ilmanähtuseid ei saa mõõta, need on inimese poolt tajutavad. 

Kõige sagedamini põhjustab ilmanähtuseid õhus olev vesi. Enamasti on õhus leiduv vesi gaasilises olekus* ja sel juhul on tema õigeks nimetuseks VEEAUR.  Sobivatel tingimustel muutub aur veeks ja sel juhul on ilmanähtuseks PILVED taevas.

Kui veeauru on õhus rohkem, võib olla ilmanähtuseks ka VIHM.

Kui õhus olev veeaur muutub gaasilisest olekust tahkeks, on ilmastikunähtusteks LUMI, RAHE, JÄÄTUNUD VIHM või näiteks LUMEKRUUBID.

*Meeldetuletuseks – ainel esineb kolm olekut: gaasiline, vedel ja tahke. Vesi on nii oluline aine, et tema olekutele on antud eraldi nimetused: veeaur, vesi ja jää.

Ilmanähtuseid tavaliselt otse mõõta ei saa. Kõige parem on neid määrata vaatluse teel.

Ilmanähtused tekivad sobivatel tingimustel. Seega tuleb neid märgata ja vaadelda nende esinemise hetkel!

Lahenda ülesannet võimalusel koos sõbraga!

Vaata pildirida, mille leiad allpool. Uuele pildile minemiseks vajuta noolt pildi paremal küljel