Sademed tekivad õhus leiduvast veest ning enamasti sajavad ka maapinnale. Sademed võivad olla nii vedelas kui tahkes olekus. Tahkes olekus sademed on näiteks lumi ja rahe, vedelas olekus aga vihm.

Kõige tavalisemaks sademeliigiks on vihm. Sademed vedelas olekus. Enamasti sajab vihma kevadel, suvel ja sügisel, harvem talvel.

Lumi on kõige tavalisemaks sademeliigiks talvisel ajal. Harvematel juhtudel esineb lumesadu ka sügisel ja kevadel. Lumena alla sadavates sademetes on vesi tahkes olekus.

Rahe esineb enamasti soojal suvisel ajal. Rahetera on läbipaistmatu jäätera (tahke), mis võib olla erineva kuju ja suurusega. Rahet peetakse ohtlikuks ilmanähtuseks, kuna see võib tekitada kahju põllul kasvavatele taimedele ja muule inimeste varale.

Jäävihma sajab enamasti talvisel või külmemal ajal. Jäävihm on madala temperatuuriga vedel vihm, mis jäätub kui jõuab külmale maapinnale.

Lörtsi sajab enamasti talvisel või külmal ajal. Lörtsiks nimetatakse sademeid siis, kui samaaegselt sajab lund ja vihma, aga ülekaalus on lumi.

Lumekruupe sajab enamasti talvel. Lumekruubid on läbipaistmatud ümarad või koonusekujulised lumekuulid läbimõõduga 2 - 4 mm.

Jääkruupe võib sadada talvisel ajal, aga vahel ka kevadel ja sügisel. Jääkruubid on ümarad või ebakorrapärase kujuga jääterad, läbimõõduga 1 - 3 mm. Jäätera südamik on läbipaistmatu, mujalt läbipaistev.