mõistmine

Kui ma seda raamatut alguses planeerima hakkasin, oli minu eesmärgiks kliimamuutust täielikult ignoreerida. Mõningates ringkondades oli küsimus „Kas kliimamuutus on toimumas?“ vastuoluline küsimus. Samuti olid seda ka küsimused „Kas seda põhjustavad tõesti inimesed?“ ning „Kas see on üldse tähtis?“ Kõigi vastuolude lõpus jõuti küsimuseni „Mida peaksime me tegema?“ Mulle tundus, et jätkusuutlik energia oli juba omaette huvitav teema ning et vastuolude vältimine oleks parim. Minu argumendiks oli: „Ei ole oluline, et fossiilkütused saavad otsa ning et kliimamuutus on toimumas. Fossiilkütuste põletamine pole niikuinii jätkusuutlik. Kujutame ette jätkusuutlikku eluviisi ning proovime arvutada välja, kui palju taastuvenergiat meil üldse on.“

Kliimamuutus on aga sellest ajast alates jõudnud ühiskonna mõtete fookusesse ning sellest lähtub mitmeid küsimusi, millele saab ümbrikunurgal kiiresti vastuseid välja rehkendada. Seetõttu otsustasin sellest veidi nii epiloogis kui ka selles lõpp-peatükis kirjutada. Tegu pole mitte lõpliku arutlusega vaid lihtsalt mõnede huvitavate numbritega.

Ühikud

Joonis 31.1: Süsiniku aatomi ning molekuli masside suhe on 12/44, sest süsiniku aatom kaalub ühikut ning kaks hapniku aatomit kaaluvad mõlemad . 12+16+16=44.

Süsinikdioksiidiemissioonide makse mõõdetakse tavaliselt dollarites või eurodes ühe tonni kohta, mistõttu kasutan ma ühe elaniku süsinikdioksiidiemissioonide kirjeldamiseks ühte tonni kui peamist ühikut. Ühikut „tonni aastas“ kasutan ma saastamiskiiruse mõõtmiseks.  (Keskmise eurooplase kasvuhoonegaaside hulk on tonni aastas ehk 30kg päevas.) Kui rääkida süsinikdioksiidist fossiilkütuses, taimestikus, pinnases ning vees, räägin ma süsiniku tonnist. Üks tonn sisaldab 12/44 tonni süsinikku – veidi rohkem kui veerand tonni. Planeeti silmas pidades räägin ma süsiniku gigatonnidest (GtC). Üks gigatonn süsinikku on miljard tonni. Gigatonne on raske ette kujutada – et see mõistlikku skaalasse tuua, kujutagem ette ühe tonni süsiniku põletamist (ligikaudu sellise hulga põletad sa oma maja kütmiseks igal aastal). Nüüd kujutagem ette, et kõik planeedi elanikud põletavad aastas sama palju süsinikku: see teeb 6GtC aastas, sest meie planeedil on miljardit inimest.