Joonis 29.2: Milline peaks olema $\mathrm{CO_2}$ hind, et sundida ühiskonda emissioone vähendama? Joonisel on näidatud süsinikdioksiidi selline hind (tonni kohta), mille korral kindlad investeeringud muutuvad majanduslikult kasulikuks või mis avaldab märkimisväärset mõju sotsiaalsele käitumisele (eeldades, et suur mõju lennuliiklusele ning autosõidule toimub siis, kui süsiniku hind kahekordistab nende tegevuste hinna). Hinna kasvul $20$-lt dollarilt $70$ dollarini tonni kohta muutub $\mathrm{CO_2}$ piisavalt kulukaks, et muuta tasuvaks süsiniku sidumise tehnoloogia lisamine nii uutele kui ka vanadele elektrijaamadele. $110$ dollari juures näeksime suuri muutusi suureskaalalises taastuvenergiatoodangus, mis hetkel maksavad kilovatt-tunni kohta $3$ senti rohkem kui gaas – need unistused muutuksid lõpuks majanduslikult tulusaks reaalsuseks. Näiteks toodaks praegu veel arendusjärgus olev Severni pais loodete energiat maksumusega $6$ senti kilovatt-tunni kohta, mis on $3,3$ senti rohkem kui ühe kilovatt-tunni müügihind $2,7$ senti. Kui iga selle paisu abil toodetud $1000\, \mathrm{kWh}$, säästaksime ühe tonni võrra $\mathrm{CO_2}$-reostust (mis maksab $60$ naela tonni kohta), maksaks see ehitis iseenda eest. Kui hinnaks oleks aga $150$ USD, tunneksid majapidamisgaasi kasutajad süsiniku hinna mõju. $250$ USD juures maksaks ühe naftabarreli hind $100$ dollarit rohkem. $370$ USD korral maksaks süsinikureostus nii palju, et vähendaks tunduvalt inimeste soovi lennukiga lennata. $500$ USD juures kulutaksid need eurooplased, kes oma elustiili muuta ei soovi, $12\%$ oma sissetulekust autossõidu, lendamise ning gaasikütte peale. $900$ USD korral (tonni $\mathrm{CO_2}$ kohta) oleks sõitmise maksumus väga tuntav.