Milleks meile matemaatika

Matemaatiliseks pendliks nimetatakse venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmassi. Matemaatilise pendli võnkeperiood arvutatakse valemiga

T = 2 π \sqrt{\frac{L}{g}}

kus $L$ on pendli pikkus, $g = 9, 81 m / s^{2}$ on raskuskiirendus ja $π = 3, 14$ .

Arvuta oma pendli võnkeperiood (tähistame arvutatud võnkeperioodi $T_{a}$ ). Võrdle seda mõõdetud tulemustega.

Minu pendli pikkus oli:

L =

c m

Pendli arvutatud võnkeperioodi ( $T_{a}$ ) ja mõõdetud võnkeperioodi ( $T_{m}$ ) võrdlus:

T_{a} =

s

T_{m} =

s

Avalda pendli võnkeperioodi valemist pendli pikkus. Arvuta seda valemit kasutades pendli mõõdetud võnkeperioodile vastav pikkus.

Juhised arvutamiseks

Oleme seni eeldanud, et meil on olemas pendli pikkus, aga mõõtmist või arvutamist vajab pendli võnkeperiood. Oletame nüüd, et on meil on võnkeperiood katsest teada. Siis pendli võnkeperioodi arvutamise valemis

T = 2 π \sqrt{\frac{L}{g}}

on ainus tundmatu suurus pendli pikkus ja me võime selle avaldada.

Võtame kõigepealt mõlemad võrduse pooled ruutu, saame

T^{2} = 4 π^{2} \frac{L}{g}

Jagame võrduse $4 π^{2}$ ja $g$ -ga, saame

L_{a} = \frac{g T^{2}}{4 π^{2}}

Pendli arvutatud pikkuse ( $L_{a}$ ) ja mõõdetud pikkuse ( $L$ ) võrdlus:

L_{a} =

c m

L =

c m

Kuidas on võimalik mõõta stopperiga nööri pikkust?