Tsentraalsümmeetriline jõuväli.Inimese igapäevaelu mõjutavad kõige enam gravitatsiooniväli ning elektromagnetväli. Mõlema välja potentsiaal ehk "mõjuvõim" sõltub kauguse pöördruudust, mis mõõdetud välja tekkepunktist. Pöörd-ruutsõltuvus tähendab eelkõige, et välja mõjul on lühike ulatus. Kui minna allikast kahe ühiku võrra kaugemale, nõrgeneb jõud neli korda. Ometi ei tundu me keha toolilt püsti tõustes kergem. Seda sellepärast, et maakera on võrreldes inimesega väga suur. Ühe kilomeetri kõrgusel tõmbab Maa 80 kg raskust inimest vaid 0,03 % võrra vähem kui merepinnal.

Gravitatsioonivälja mõju on lihtne näidata. Piisab, kui klaas laualt üles tõsta ning see vastu maad katki kukutada. On aga selge, et juustest läbi tõmmatud kamm paberitükkidest raskemaid asju tõsta ei jaksa, klaasikildudest rääkimata. Miks nii? Sest elektrilaengutel on komme neutraliseeruda. Gravitatsioonilaenguid pole aga olemas.

Elektrostaatiline jõud on tegelikult gravitatsioonilisest jõust palju tugevam. Kaks keha, mille laeng on üks kulon, mõjutavad teineteist 100 km kauguselt ligikaudu jõuga 0,9 N. Selleks, et nende vahel mõjuks sama tugev gravitatsiooniline jõud, peaks kumbki keha kaaluma kümme tuhat miljonit tonni. Pea pool Maa massist. Saame järeldada, et üks kulon on väga suur laeng. Niisuguseid laenguid looduses naljalt ei liigu. Hea näide laengute neutraliseerumisest on välk.