Proovime kõigepealt meelde tuletada, mida elektrivool meie heaks "teeb".
Elektrivooluga me servamööda juba puutusime kokku, kui staatilist elektrit uurisime. Nüüd siis traditsioonilisel viisil, vooluringide kontekstis.
Heidame ka pilgu vooluallikate mitmekesisele perele ning sõnastame nende rolli vooluringides.
Tutvume esmalt oma katseseadmega.
Edasi on ülesandeks panna põlema üks elektripirn. Suure tõenäosusega panevad õpilased põlema kõik kolm pirni, selle kogemuse pealt on siis võimalik järgnevates töölehtedes edasi minna.
Muide, miks me teeme katseid elektripirnidega, mida mõned meist ei olegi kunagi elus näinud? See ei ole nostalgia, lihtsalt asjaolu, et elektripirn on hea, lihtne elektritarviti - kui see töötab, siis seda on kohe näha. See põleb heledamalt ja tuhmimalt, ka see on info mida mõtestada. Edaspidi me tutvume ka seadmetega, mis nii lihtsalt arusaadavad ei ole.
Kuidas just valminud vooluringis laengukandjad liiguvad.
Füüsika üks eesmärke on anda kõigile mingisugusele loodusseadusele alluvatele olukordadele üheselt arusaadav märgisüsteem. Nii on ka vooluringide korral - vooluringide uurimisel igasugused olukorrad, kus tekib elektrivool, on mõistlik joonisele panna nii, et seal on edasi antud vaid põhiline ning välditakse ülearuse info joonistele kandmist. Ja need skeemid on üheselt arusaadavad kõigile üle maailma.
Selgitame, kuidas me vooluringid joonisele kanname
Niisiis, hõõglamp põleb. Suure tõenäosusega on õpilastel õnnestunud põlema panna kõik kolm hõõglampi. Järgmine tööleht on mõeldud selleks, et õpilased mõtestaksid oma tegevust.