Arvutame, kui suur peaks olema kivikamakas, mille sisse mahuks ära talviseks kütmiseks vajaminev energia.
Kujutame niisiis ette, et meil on katusel sooja vee tootmiseks päikesepaneelid ning alati, kui paneelide temperatuur on üle 50∘C, pumpame me selle sooja vee läbi maja all asuva suure kivi. Kui lõpuks jõuab kätte see vihatud hall ja külm kuu, võiksime seda kivi kasutada oma maja kütmiseks.
Kui suur peaks see kivi olema?
Eelmisel töölehel arvutasime, kui palju energiat meil vaja oleks
| Energia, mida tahaksin suvel talve jaoks tallele panna |
Kasutame jällegi valemit soojushulga arvutamiseks:
Seekord on meil teada soojushulk, ent me ei tea keha massi. Pärast matemaatilisi teisendusi saab sellele valemile anda kuju
Saame massi arvutada, kui teame soojushulka, mida soovime talletada; keha aine erisoojust ning seda, mitme kraadi võrra saame või soovime keha temperatuuri tõsta.
Kui uurite tabelit, kus on erinevate materjalide erisoojused, siis näete, et erinevate pinnase liikide erisoojused väga palju ei erine. Nii et võite pinnase materjaliks valida näiteks graniidi või uuesti liiva.
Kalkulaator arvutab teatud hulga soojuse salvestamiseks vajaliku keha massi ja ruumala, kasutades selleks valemeid ja . Kalkulaatori kasutamisel sisesta tabelisse andmed. Vastus ilmub tabeli viimasesse ritta.
Kui tabelisse sisestatav arv on paljude nullidega, näiteks 120000000, siis selle asemel võib kasutada kirjaviisi 12e7, kus 7 on nullide arv.
| Salvestatav energia | J |
| Keha aine erisoojus | |
| Keha aine tihedus | |
| Mitme kraadi võrra keha soojendatakse | |
| Keha mass | kg |
| Sellise keha kõrgus, kui keha põhja mõõtmed on | m |