Vähk on geneetilistest mutatsioonidest tingitud haigus, mida põhjustavad normaalsete keharakkude asemel tekkivad pahaloomulised kasvajarakud ehk vähirakud. Vähirakud on kas päritud või tekkinud muutustest elu jooksul. Pahaloomuliste kasvajate üheks ravimeetodiks on kiiritusravi ehk radioteraapia, kus kasutatakse ioniseerivat kiirgust kiirituskahjustuse tekitamiseks kasvajakoes, püüdes minimaalselt kahjustada ümbritsevat normaalset kude. [1]
Kiiritusravi teostatakse kas tervistaval, haigust pidurdaval või palliatiivsel ehk kasvajast tingitud sümptomeid leevendaval eesmärgil. Kiiritusravi jaguneb brahhüteraapiaks ehk lähikiiritusraviks, kus radioaktiivne kiirgusallikas viiakse erinevate aplikaatorite abil kasvaja lähedale või selle sisse, raviks lahtiste kiirgusallikatega, kus haigele manustatakse radioaktiivse aine lahust ning väliskiiritusraviks, kus kasutatakse lineaarkiirenditega (harvem ka tsüklotronidega) tekitatud ioniseerivat kiirgust. [2, 3]
Eestis teostatakse väliskiiritusravi Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus väliskiiritusravi protseduure viiakse läbi Varian TrueBeam lineaarkiirenditega (joonis 1). Kiirendi kanduril on kiirgusvälja kujundamiseks mitmeleheline kollimaator, millega on võimalik kollimeerida kiirgus vastavalt kasvaja kujule. Kandur saab pöörelda 360 kraadi ühe ruumipunkti ümber, mida nimetatakse isotsentriks. Kasutatava kiirguse elektroni või footoni energia on 1 – 15 MeV (nimetatakse ka MV-kiirguseks). Madalama footoni või elektroni energiaga kiirgust nimetatakse kV-kiirguseks, mida Tartu Ülikooli Kliinikumi kiiritusravis kasutatakse positsioneerimisel pildistamiseks. [4]
SA Tartu Ülikooli Kliinikum kiiritusravi osakonna füüsik Markus Vardja asetab ionisatsioonikambrit suurde veefantoomi, et mõõta (lineaarkiirendi footonkiirguse poolt tekitatud) vees neeldunud doosi. | Sama kollimaatori ette on paigutatud elektronide aplikaator, mis täiendavalt kollimeerib elektronkiirte kimpu ning füüsik positsioneerib kiirtekimbu teele mobiilset kiirkontrolli seadet (koos doosikuhjamisplaadiga), milles oleva mitme ionisatsioonikambri korraga kiiritamise abil saab kiirelt hinnata kiirguse vastavust seatud kriteeriumitele. |
Kasutatud on Sigrid Kuuse 2018.a. valminud magistritöö "Kogu keha kiiritus ja kopsude varjestamine luuüdi siirdamisel" teksti.
Kasutatud kirjandus
[1] M. Hejmadi, Introduction to Cancer Biology 2nd edition, 2010.
[2] Murat Beyzadeoglu, Gokhan Ozyigit, Cuneyt Ebruli, Basic Radiation Oncology, 2010.
[3] Regionaalhaigla, „Kiiritusravi - juhised patsientidele,“ Tallinn, 2016.
[4] A. Aasa, Väliskiiritusravis kasutatava koonuskimpkompuutertomograafi positsioneerimistäpsus väheneva patsiendidoosi tingimustes, 2015.