Thinking Putty “vorsti” kiire venituse tulemusena tekkib järsuservaline ja suhteliselt siledapinnaline rebend. Aine käitub taolisel purunemisel hapra rabeda materjalina (nagu nt klaas), sh puudub plastsetele materjalidele omane “kael” (vrdl. E14.8 “Raud”).

Võrdlusena samasuguse plastiliiinist silindri katkemiskoht ja -pind. Täheldatav on “kael” ja rebendi pinna äärmiselt ebakorrapärane struktuur.

Silly Putty päris sama rabe löögil ei olevat.

Vikerkaarevärvilised laigud heledamate kõrval on D86.7 laelampide difraktsioonkordused. See pilt on saadud, surudes Thinking Putty pinna vastu difraktsioonkilet. Thinking Putty pind kopeerib reljeefse võre struktuuri piisava täpsusega difrageeriva peegelstruktuuri tekkeks! Tõsi, taoline “puttyvõre” pole? eriti pikaealine - pindpinevusjõudude toimel relakseerub ta toatemperatuuril kümnekonna sekundiga.

Vasakul fotol on poole Thinking Putty pinna vastu surutud paber, mis annab tugevalt hajutava faktuuriga pinna, poole vastu klaas, mis annab peegelpinna. Kümne minuti pärast on ka paberiga mateeritud pind pindpinevusjõudude toimel silestunud peegeldavaks.

Thinking Putty võimet kopeerida täpselt pinnafaktuuri ilmestavad kõrvalolevad fotod. Thinking Putty pinna vastu suruti paberileht laserprinteri trükiga. Trükitud tähetede kohal on paberi pind siledam - see siledus kandub edasi? Thinking Putty pinnale ja muudab ta nendes kohtades valgust peegeldavaks, paberi valge pind on ebatasasem ja annab tulemuseks Thinking Putty mattpinna. Tegemist ei ole trükivärvi ülekandega Thinking Putty pinnale, millega ennast lõbustavad lapsed, kopeerides koomiksitegelasi ja neid siis omatahtsi venitades-väänates.

Puttyskoopia on põhimõtteliselt uus mikroskoopia meetod, mis kasutab objektide suurendamiseks putty kopeerimisvõimet ja plastset deformeeritavust. Vasakpoolsel fotol kujutatud sõrmejälge on suurendatud Thinking Putty tüki kahesuunalise venitamisega. Pange tähele, et ruumiline mastaap on kummalgi fotol sama. Puttyskoopia ühendab originaalsel viisil aatomjõumikroskoopia ja “lainemikroskoopiate” (optiline ja elektronmikroskoopia)? omadusi. Nagu aatomjõumikroskoopiaski on vaadeldavaks suuruseks pinnareljeef. Aga erinevalt aatomjõumikroskoopiast, kus pinna kompimine toimub teraviku järjestikuse skaneerimisega, on puttyskoopia paralleelregistreerimise meetod (nagu seda on ka optiline mikroskoopia). Uuritava objekti pinnareljeef kantakse putty pinnale üle (ja ka suurendatakse) kõikides punktides korraga.

Puttyskoopilise kujutise optiline salvestamine võib toimuda (nagu valgusmikroskoobigi korral) ka läbivalgustavas re?iimis (pildid vasakult - enna ja pärast venitust, tume võrdluslõik annab ruumilise mastaabi).

Muidugi pole suurendus toodud piltidel midagi erilist (1,5 ... 2 x). Aga on ka ju tegemist kõige esimeste uuel meetodil saadud kujutistega. Koostaja loodab lugeja taiplikkusele, kes suudab ise selle kirje teksti vajalikele kohtadele smileysid lisada.