Rahatähest sild

Vahendid:

  1. Paberraha
  2. Kolm joogiklaasi (üks tühi, teised võivad olla täis)

Protseduur:

1. Aseta kaks joogiklaasi (täis või tühjad) üksteisest nii kaugele, et paberraha ulatuks mõlema klaasi servast umbes 2 cm üle.

2. Näita õpilastele kolmandat klaasi ning paberraha. Küsi: „Kas kuidagi on võimalik asetada kolmas klaas kahe esimese klaasi kohale?“ Eeldatav vastus: „See on võimatu“.

3. Ütle: „Miski pole võimatu“. Voldi paberraha pikuti pooleks, seejärel uuesti pikuti pooleks ning veel kord pikuti pooleks. Ava kupüür ning voldi see nüüd nii, et tekiks sik-sakiline struktuur (vt joonis). Veendu, et voldid oleksid tugevalt sisse vajutatud (vajadusel kasuta sõrmeküünt).

4. Venita kupüür natuke välja, aseta see kahe klaasi kohale sillaks ning aseta kolmas klaas ettevaatlikult rahatähe keskele. Klaas jääb sellele püsima.

Mis tegi rahatähe nii palju tugevamaks?
Kus me võime sellist olukorda looduses näha?
Kas sa oskad öelda, kus võib igapäevaelus leida selliseid sik-sak kujuga objekte, mis tugevdavad materjale?
Kas rohkemad ja väiksemad murdumised teevad rahatähe tugevamaks kui vähemad ja suuremad murdumised?

Selgitus Rahatäht muutub tugevamaks, kui seda pikkupidi kokku voltida. Maksimaalse tugevuse saamiseks leidub rahatähe jaoks kindel voltide arv. Mida laiemad on voldid, seda vähem saame kokkumurdmisi teha, sest rahatähe pikkus on piiratud. Mida rohkem volte teha, seda kitsamad peavad need olema, muutes need nõrgemaks.

Looduses võib sarnast nähtust näha selleri ning teiste taimede kudedes. Igapäevaelus esineb seda nähtust sildade, plastmassist katuste ja pappkastide valmmistamisel (papp koosneb kahest tugeva paberiga kihist, mille keskele on liimitud kokkuvolditud paberi kiht).