Mündi klaasi asetamine

Vahendid:

  1. Paberkaart ja münt
  2. Tass või joogiklaas

Protseduur:

1. Kata klaas paberkaardiga ning pane selle peale münt.

2. Küsi õpilastelt: „Kuidas saada münt klaasi ilma kaarti tõstmata?“

3. Kui õpilased on pakkunud igasuguseid lahendusi, löö nimetissõrmega kaarti horisontaalses suunas.

Miks kukub münt klaasi, kui kaarti lüüa?
Mis hoidis münti liikumast, kui kaart liikuma hakkas?
Mis juhtub mündiga, kui kaarti aeglaselt liigutada?
Kas me võiksime kaarti löömise asemel tõmmata?
Kus me näeme sarnast olukorda igapäevaelus?

Selgitus Antud katse põhineb tõsiasjal, et kõikidel kehadel on inerts. Münt on kaardi peal liikumatult ning kui kaart järsku liikuma hakkab, libiseb münt kaardi pinnal ja kukub klaasi. Mida järsemalt kaarti liigutada, seda vähem münt liigub. Kui kaarti aeglaselt tõmmata, liigub münt koos kaardiga. Kui kaarti löömise asemel tõmmata, peab ka see liigutus toimuma järsku.

Igapäevaelus kohtame seda nähtust kui seisame bussis, mis järsku liikuma hakkab. Buss liigub järsult edasi ning seisev inimene kaldub tahapoole, sest ta omab inertsi. Inertsi nimetatakse ka keha omadust säilitada oma olekut (püsida liikumatuna või ühtlases liikumises). Mida suurem on keha mass seda suurem on selle inerts. Keha inerts on massiga võrdeline.