Pane münt klaasi

See katse põhineb tavalisel omadusel, et kõikidel objektidel on inerts. Münt on kaardi peal liikumatult ning kui kaart järsku liikuma hakkab, libiseb münt kaardil ja kukub klaasi.

Vahendid:

1. Paberkaart ja münt
2. Tass või joogiklaas

Protseduur:

1. Kata klaas paberkaardiga ning pane selle peale münt.

2. Nüüd küsi õpilastelt: „Kuidas ma saan mündi klaasi ilma kaarti tõstmata?“

3. Pärast kõikide lahenduste pakkumist löö oma nimetissõrmega kaarti horisontaalses suunas.

Miks kukub münt klaasi, kui kaarti lüüa?

Mis hoidis münti liikumast, kui kaart liikuma hakkas?

Mis juhtub mündiga, kui kaarti aeglaselt liigutada?

Kas me võiksime kaarti löömise asemel tõmmata?

Kus me näeme sarnast olukorda igapäevaelus?

Selgitus See katse põhineb tavalisel omadusel, et kõikidel objektidel on inerts. Münt on kaardi peal liikumatult ning kui kaart järsku liikuma hakkab, libiseb münt kaardil ja kukub klaasi. Mida järsemalt kaart liigub, seda paremini jääb münt liikumatuks. Kui kaarti aeglaselt tõmmata, liigub münt koos kaardiga. Kui löömise asemel tõmmata, peab ka see liigutus olema tehtud järsult. Igapäevaelus kohtame samasugust nähtust, kui me seisame bussis, mis järsku liikuma hakkab. Buss liigub järsult edasi ning seisev inimene kaldub tahapoole, sest tal oli inerts, mida nimetatakse ka omaduseks säilitada oma paigalolekut. Mida suurem on objekti mass, seda suurem on tema inertsus. Objekti inertsus on võrdelises sõltuvuses tema massiga.