Kui õpilastelt küsida, siis mõned ikka teavad, et kõrgel mägedes keeb vesi madalamal temperatuuril. 

Reaalselt võib esineda veel ekstreemsemaid olukordi. Näiteks lennukis, kui selle kabiin peaks mingil põhjusel rõhu kaotama. Kosmosejalutuskäikudest rääkimata. Lisaks sellele on olemas terve hulk aineid, mille auru rõhk on aeg-ajalt oluline tegur. Näiteks süsinikdioksiid ... mis võib muuhulgas panna pudeleid plahvatama. Või lämmastik ... mis võib muuhulgas panna pudeleid plahvatama.

Tundi alustades ja järgnevat slaidi kommenteerides võib ka neid asjaolusid meenutada. Tähelepanu saab juhtida ka pildil kujutatud lenduri maski disainile, sellest tuleb ka allpool pikemalt juttu.

Ilma õhuta ei saa. Aga ilma õhurõhuta?

Sissejuhatav tööleht/slaid küllastunud auru rõhust ja Armstrongi piirist pajatavale tunnile.

Järgmiseks võiks ära seletada ja läbi arutada, mis see keemine üleüldse on ja millistel tingimustel see algab. Järgnev tööleht peaks selleks piisava aluse andma.

Vesi keeb

Uurime, mis on keemine ja millistel tingimustel vesi keeb.

Järgmise töölehe võib ka vahele jätta. See on pigem materjal uudishimulikele või siis nendele, kes otsivad terviklikku, seostatud füüsikalist maailmapilti. Töölehes kasutatakse ka faasidiagrammi, nii et sobilikumad on need gümnaasiumi õpilastele.

Süsinikdioksiid on aine, mida teadusteatri katsetes tihti kasutatakse. Ka kõrgete rõhkude saavutamiseks kinnises anumas. Nii et on ehk paslik siin mõned andmed välja tuua, mis sellisele tegevusele ka kvantitatiivse mõõtme annab.

Süsinikdioksiidi küllastunud auru rõhk

Kui kõrgeks tõuseb rõhk, kui asetada kuiv jääb ehk süsinikdioksiidi jää kinnisesse anumasse? Kuidas sellest mõelda?

Madalate rõhkude mõju inimesele on detailsemalt kirjeldatud järgmises alajaotuses ja töölehes. Siin mainime, et probleemid tekivad eelkõige atmosfäärirõhule avatud piirkondades, nagu kopsud, mis kollapseeruvad ning ka jahtuvad, kuna vedelik seal keeb ja seega ka aurustudes jahutab keskkonda. Samas vere keemine pigem ei ole probleem, kuna inimese kehas rõhk sellisel määral langeda ei saa.

Armstrongi piir

Armstrongi piir on kõrgus merepinna suhtes, millest kõrgemal on atmosfäärirõhk piisavalt madal, et vesi keeb inimkeha temperatuuril. Uurime täpsemalt.

Järgnev tööleht võiks olla põnev lisalugemine ja alus diskussiooniks.

Paljud õpetajad kasutavad süstalt leige vee keema ajamiseks. Seda katset annab teha ka pisut teisiti.

Vesi keeb madalal rõhul

Tekitame lihtsas katses anumasse madala rõhu ning jälgime, kuidas soe vesi selle mõjul keema hakkab. Analüüsime katse tulemusi.