Päikesekiirgust iseloomustab selle võimsus ruutmeetri kohta. Õpi seda kasutama päikesekiirgusena saadud energia arvutamiseks. Vasta küsimustele.
Jah, Päike paistab ja kehad soojenevad päikesevalguses. Aga kui kiiresti nad soojenevad? Meil on täiesti praktiline ja kvantitatiivne küsimus - oleme hinnanud, kui palju soojust tahaksime talveks tallele panna, ning see energiakogus tuleks ka päikesekiirgusena kätte saada. Kui palju aega selleks kulub? Kui suur peaks meie päikesekollektor olema?
Sellele küsimusele saab vastata mitut moodi. Meie küsimusele vastamiseks on oluline teada, kui palju energiat on võimalik päikesevalgusest saada pika aja, näiteks ühe kuu jooksul. Seepärast on meil vaja teada päikesekiirguse keskmist võimsust. Mida see tähendab?
Kui minna tagasi sepa ja haamritöö töölehe juurde, siis seal rääkisime ühest löögist ja paljudest löökidest. Ühe löögi võimsus ühe mikrosekundi jooksul võib olla päris suur, lausa megavattides, ent kui vaadata, kui palju jõuab sepp taguda näiteks poole tunni jooksul, on tegu keskmise võimsusega ning see on juba palju-palju väiksem.
On teada, et Eestis - täpsemalt Tartus - on päikesekiirguse keskmine võimsus vatti ühe ruutmeetri kohta.
Kui teame võimsust ühe ruutmeetri kohta, tähistame selle näiteks , siis saab meieni jõudvat energiat arvutada valemiga
kus on kogutud energia, on võimsus ruutmeetri kohta ja on pindala, millelt saadavat energiat teada tahame. on aeg, mille jooksul me energiat kogume.