RYB värvisüsteem

Tee ära

Loe läbi tekst, mis selgitab, miks maalimisel kasutatakse põhivärvustena punast, kollast ja sinist. Vasta küsimustele.

Millest me siin räägime

Kunstiõpetuses öeldakse: „Sinine, punane ja kollane on põhivärvid. Põhivärve ei saa teiste värvide segamise teel tekitada. Sinist, punast ja kollast omavahel segades saame tekitada kõiki teisi värve."

Füüsikaliselt ja ka füsioloogiliselt loogilised värvisüsteemid on RGB (põhivärvusteks on siis punane, roheline ja sinine) ja CMYK (põhivärvusteks on siis tsüaan, magenta ja kollane). Miks kasutab kunstimaailm teistsuguseid põhivärve ning kuidas need kaks maailma omavahel seotud on?

Maalimine: miks mitte CMYK?

Segadus on lihtne tekkima: miks kasutatakse maalimisel teistuguseid põhivärvusi kui trükkimisel? Kõik, kes on graafiliste digitaalsete tööriistadega kokku puutunud, teavad, et neis on põhivärvusteks tsüaan, magenta ja kollane (CMYK). Maalimisel aga kasutatakse sinist, kollast ja punast. Miks?

Vastus peitubki nende kahe maailma - digitaalse ja loodusliku - erinevuses. Kui digitaalne maailm lähtub „puhtast teooriast," siis looduslik on praktiline: värvide tootmiseks kasutatakse looduslikke pigmente.

Siiski on maalimisel võimalik häid tulemusi saavutada ka kollast, magentat ja tsüaani kasutades ning mitmetel värvitootjatel on sellised värvid ka olemas. Siiski läheb sel viisil kaotsi palju võimalusi, mida looduslike pigmentide segamine pakub.

Trükkimisel tekib (CMYK) punane, kui trükkida magenta ja kollane üksteise peale (neid ei segata), ent maalimisel on sama tulemuse saamiseks võimalik kasutada väga erinevaid pigmente, kas eraldi või teiste värvidega segades. Võimalusi on palju rohkem.

Öeldakse ka, et eduka värvide segamise aluseks on vaid ühte pigmenti sisaldavate värvide kasutamine. See info on tavaliselt värvipakenditel ka kirjas, ehkki vähesed loevad seda väikses kirjas antud informatsiooni. Olemas on suur hulk punaseid, kollaseid ja siniseid värve, mis on kõik tehtud ühest pigmendist.

Loomulikult on värvide segamine keeruline ja tahab õppimist - mitte iga punase ja sinise segu ei anna head purpurpunast.

Füüsikutena saame siin anda kogu selle tarkuse kohta veel ühe üldistuse: RYB (punane, kollane, sinine) värviskeem. Nagu ikka, on ka siin päriselu palju nüansirikkam.