Vene füüsik N.Bassov, üks kvantelektroonika rajajaid, on sündinud Vorone?i lähedal Usmani linnakeses. Tema isa oli oli metsateadlane, Vorone?i metsainstituudi professor. Keskkooli Voronežis jõudis Nikolai lõpetada just sõja alguseks 1941. aastal. Ta kutsuti sõjaväkke ja suunati Kuibõševi Sõjameditsiini Akadeemiasse. 1943. lõpetas ta akadeemia ja saadeti rindele meditsiiniteenistusse. 1945. aasta lõpul ta demobiliseeriti ja ta astus Moskva füüsikainseneride instituuti õppima teoreetilist ja eksperimentaalset füüsikat. Lõpetanud 1950 instituudi, astus ta samas aspirantuuri, asudes tööle väitekirja kallal P.N.Lebedevi nimelises NSVL TA Füüsika Instituudis (tuntud lühendnime FIAN järgi) professorite M.A.Leontovitši ja A.M.Prohhorovi juhendamisel. Siitpeale on tema elu tihedalt seotud kvantelektroonika (fotoonika) loomise ja arendamisega. Koos Prohhoroviga lõid nad mikrolainete molekulaargeneraatori, maseri ammoniaagi molekulide kimbul. Sel teemal kaitseb ta 1956 ka oma doktoritöö. Mõne aja pärast saab temast FIANi asedirektor, 1973. aastal direktor. Ühtlasi on ta tahkisefüüsika professor oma kodukõrgkoolis, Moskva Füüsikainseneride Instituudis. 1959 sai N.Bassov koos A.Prohhoroviga Lenini preemia, 1964 aga koos Prohhorovi ja Ch.Townes'iga Nobeli preemia. Mõlemad autasud ikka tööde eest maserite ja laserite alal.

Bassov koos oma arvukate kaastöölistega on teinud palju maserite ja laserite arendamise väga mitmekesistes valdkondades. Kord oldi ameeriklastest sammuke ees, kord järel, nii mitmedki saavutused sündisid üheaegselt.

Aastail 1961 loodi Moskvas kolme erinevat liiki pooljuhtlaserid: dioodlaserid, mida ergastatakse pärivooluga läbi pn-siirde, siis elektronkimbuga ergastatavad ja optiliselt ergastatavad pooljuhtlaserid. 1961 algasid ka tööd ülivõimsate laserite loomisel, mida asuti kohe rakendama katsetes saada laser-termotuumasünteesi. 1968 detekteeriti esimesed neutronid laseritega tekitatud deuteeriumplasmast. Bassov uurimiskaaslastega on ette pannud ja realiseerinud ka uusi kemolaserite tüüpe ning termiliselt pumbatava gaasdünaamilise e jugalaseri. 1970 õnnestus neil luua esimene vaakumultravioleti piirkonnas kiirgav laser kondenseeritud väärisgaasidel, mida ergastati võimsa elektronkimbuga. Samal aastal näitasid nad keemiliste reaktsioonide kiirenemist infrapunalaseri kiirguse toimel.

Bassovil kaaslastega on märkimisväärseid saavutusi ka maserite sageduse stabiliseerimisel (kuni suhtveani 10^–11), optoelektroonikas, kus loodi rida kiiretoimelisi loogikaelemente dioodlaseritel ja videokujutise projitseerimises suurele ekraanile. Loetelu jatkamine läheks vist juba tüütuks.

N.Bassov abiellus 1950. aastal kolleegi-füüsikutariga Moskva Füüsikainseneride Instituudist, neil on kaks poega.