USA füüsik, laseri-idee ja -teooria kaasautor, on sündinud Mount Vernonis, New Yorgi osariigis, kust pere asus hiljem Kanadasse, Torontosse. 1949 lõpetas ta Toronto ülikooli PhD kraadiga ja naasis Ühendriikidesse, Columbia ülikooli teaduriks, asudes koostööle Ch. Townesiga (vt), kelle õe Aurelia Townesiga 1951. aastal abiellus. 1957. hakkavad nad Townesiga koos arutlema ja arvutusi tegema laseri loomise võimaluste üle. 1958 ilmub nende teedrajav ühisartikkel laseri teooriast, millele toetudes T.Maiman (vt) ehitab 1960. aasta kevadel esmiklaseri. 1960. aastal saavad nad koos Townesiga laserile patendi. 1961 läheb ta Stanfordi ülikooli füüsikaosakonda, mille juhatajaks saab 1966. Ta keskendub seal molekulide spektroskoopiale. Üks tema uuringute peasuundi oli kõrglahutusega mitmefotoonne laserspektroskoopia. 1981. aastal saab Schawlow Nobeli füüsikapreemia "andami eest laserspektroskoopia arendamisse". Seda Rootsi akadeemia sammu on hinnatud kui "vana võla heastamist", vihjates sellele, et ta igati väärinuks auhinda laseri loomise eest koos Townesiga juba 17 aastat varem, sest nende töö oli ühine.