Kui kõrgele pall põrkab?

Vahendid:

1. Üks golfipall
2. Üks ping-pongi pall

Protseduur:

1. Hoia golfipalli umbes vöökoha juures kõva põranda kohal või umbes poole meetri kõrgusel laua pinnast ning lase sellel kukkuda. Las õpilased jälgivad, kui kõrgele pall põrkab.

2. Tee sama ping-pongi palliga ning lase õpilastel vaadata, kui kõrgele pall põrkab.

3. Nüüd aseta ping-pongi pall golfipalli peale ning küsi õpilastelt, et kui kõrgele võiks ping-pongi pall põrgata.

4. Lase mõlemal pallil korraga kukkuda ning jälgi. (Vahel põrkub ping-pongi pall mingi nurga all, aga korda katset, kuni mõlemad pallid kukuvad vertikaalselt).

5. Vaheta pallide järjekorda ning küsi: „Kui kõrgele nüüd pallid võiksid põrgata?“ Lase pallidel kukkuda ning vaata.

Miks ping-pongi pall nii kõrgele põrkas?

Kas põrkamise kõrgus oli võrdne eraldiolevate pallide põrkamiskõrguse summaga? Kas see oli kõrgem kui see summa?

Kust sai ping-pongi pall oma energia, et ta nii kõrgele põrkas?

Miks pallid peaaegu ei põrganudki, kui golfipall oli peal?

Mis juhtuks, kui golfipalli asemel kasutada tennisepalli?

Milline oleks põrge siis, kui kasutada kahte ping-pongi palli?

Selgitus Iga palli põrke kõrgus on umbes 3/4 tema algsest kõrgusest. Kui ping-pongi pall kukub koos golfipalliga samal ajal, siis võiks eeldada, et pall põrkab nii kõrgele, kui on kahe palli kõrguse summa, kuid see põrkab palju kõrgemale. See on põhjustatud golfipalli palju suuremast massist võrreldes ping-pongi palliga. Kuna golfipalli impulss jääb alles, siis kantakse see üle ping-pongi pallile (M₁V₁=M₂V₂). Kuna ping-pongi palli mass on palju väiksem, peab ta saama suurema kiiruse, et massi ja kiiruse korrutis jääks samaks. Kui kaks palli ümberpööratult maha lasta, siis kannab ping-pongi pall golfipallile edasi väga väikese impulsi, mis pole piisav, et golfipall üles põrkaks, mistõttu mõlemad pallid jäävad maha lebama.