Kuulsaim planeet – kääbusplaneet – on kahtlemata 1930. aastal avastatud Pluuto. Avastuslugu on pikk ja dramaatiline. On vähemalt viisteist eelavastust, st teleskoobifotosid, millelt oleks võinud Pluto leida, mis aga jäid arhiividesse seisma. Pluuto orbiit on tugevalt ekstsentriline ja ekliptika suhtes kaldu. Massi hinnati algul võrdseks Maa, veidi hiljem Marsi omaga. Kui 1978. aastal avastati Pluuto kaaslane, sai selgeks, et mass on siiski vaid 0,2% Maa massist. Pluutosarnaseid objekte on Neptuuni-taguses alas teisigi ja kõiki neid planeetideks pidada tundus astronoomidele vähemalt kahtlane. 2006. aastal võttis IAU vastu planeedi määratluse ja kuigi selle üle arutletakse jätkuvalt, sai selgeks, et Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti, endine üheksas kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka.

Kääbusplaneetide arv ei ole teada, sest Neptuunist kaugemaid alasid pole kuigi põhjalikult uuritud. Siiski on mitmetele kääbusplaneedi kandidaatidele pandud põhjarahvaste legendidest tuntud nimed. Inuiti legendides on Sedna Mere-ema, kes valitseb merd ja mereloomi, tõstab mõnikord tormi ja kui rahuneb, saadab küttidele lahkelt saaki. Sedna liigub väga ekstsentrilisel orbiidil, kaugus Päikesest 76 kuni 937 aü. Tiirlemisperiood umbes 12 000 aastat. Arvutuslik temperatuur Sednal on umbes 12 kelvinit.

Sedna pinnamoodi ja sealset vaadet tähistaevale ei ole keegi näinud. Maapealsetes ja Maa-lähedastes teleskoopides ei paista kääbusplaneedid palju rohkem kui täpikesed või paremal juhul pisikesed detailideta kettakesed. Ilusat, kuigi arvatavasti mitte tõest ettekujutust sellest kaugest ja külmast maailmast aitab meil luua kunstnike kujutlusvõime.