Ernst Julius Öpik, väljapaistev Eesti astrofüüsik, õppis astronoomiat Moskva ülikoolis ja töötas paar aastat Taškendis. Keerulistel aegadel Venemaalt Eestisse tagasi jõudnud, sai doktorikraadi Tartu ülikkoolis ja töötas 1921. aastast Tartu observatooriumis, mõned aastad vahepeal Harvardis, oli sunnitud Eestist lahkuma aastal 1944. Pärast põgenikuna Saksamaal veedetud aastaid ja tööd Balti ülikoolis professori ning eesti rektorina, asus ta 1948 Põhja-Iirimaale Armagh observatooriumi, kus töötas aastani 1981.

Öpik oli väga mitmekülgsete huvidega astrofüüsik. 1916. aastal Moskvas õppides avaldas ta teadusliku artikli, kus leidis, et valgete kääbuste hulka kuuluva tähe tihedus paistab olevat 25 000 korda suurem kui Päikese tihedus. Tänapäeval kirjeldavad populaarsed astronoomiaõpikud valgete kääbuste tihedust näitega, et neis on Päikese mass või veidi enamgi koondunud maakera ruumalasse. See teeb tiheduseks umbes 1000 tonni kuupsentimeetri kohta. Pole imestada, et Öpik ja kõik astrofüüsikud tol ajal pidasid seda võimatuks.

1922. aastal ilmus Öpiku artikkel, kus ta esitas Andromeda galaktika kauguse määramiseks oma meetodi ja kasutades sel ajal teadaolevaid andmeid, arvutas kauguse täpsemalt kui suudeti järgnevatel aastakümnetel teiste meetoditega.

1915. aastast arendas Öpik tähtede evolutsiooni teooriaid. Ta jõudis järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid. 1938. aastal kirjeldas ta Päikese arengut ja tulevikku nii, nagu seda praegu peetakse üldtunnustatud õpikutarkuseks.

1932. aastal ennustas Öpik, et Päikesesüsteemi ümbritseb komeedipilv. Seda väheuuritud ala, mida võib lugeda Päikese mõju kõige viimaseks ääreks, nimetatakse nüüd Öpik-Oorti pilveks.

Öpiku huvid olid väga laialdased ja hõlmasid ka astronoomiaväliseid teemasid. Juba noorena köitsid teda Päikesesüsteemi väikekehad, asteroidid, meteoorid ja komeedid. Ta ennustas meteoriidikraatreid Marsil ja Veenuse atmosfääri omadusi, püüdis Päikese tuumareaktsioonide järgi põhjendada jääaegade perioodilisust. Muu hulgas esitas ta ka tänapäevases mõttes veidraid seisukohti, näiteks päikeseplekkide seotusest poliitiliste pööretega ühiskonnas ja Marsi taimestikust. Ernst Öpik oli ka pianist ja tegeles heliloominguga.

Öpiku nime kannavad asteroid ja kraater Marsi kaaslasel Phobosel.