Inimgüroskoop

Vahendid:

1. Vana jalgratta ratas
2. Puidust laud (umbes 50x50 cm)
3. Vana harjavars
4. Peotäis terasest kuullaagrit

Protseduur:

1. Lõika mõni jupp harjavarrest ning kinnita need jalgratta ratta mõlemale teljepoolele käepidemeteks (puuri augud puidu ühte otsa ning kruvi see ratta teljele).

2. Aseta puidust laud tasandil olevate kuullaagrite peale ning lase kellelgi laual seista.

3. Lase laual seisval inimesel ratas käepidemetest vertikaalselt kinni võtta. Pane ratas eest allapoole suunas pöörlema.

4. Lase laual seisval inimesel pöörlemistasandit pöörata vertikaalsest horisontaalseks pöörates seda vasakule. Mis juhtub inimesega?

5. Nüüd lase inimesel ratas pöörata tagasi vertikaalsesse asendisse ning edasi teisele poole horisontaalseks. Mis nüüd juhtub?

Millises suunas hakkas inimene liikuma, kui ta pööras ratta vasakule (pealtvaates), kas päripäeva või vastupäeva?

Kui ratas on pööratud vasakule, millises suunas liigub ratas, kas päripäeva või vastupäeva (pealtvaates)?

Kui viia ratas tagasi vertikaalsesse asendisse, mis juhtus ratast hoidnud inimesega?

Millises suunas pöörlesid ratas ja inimene, kui ratas oli pööratud paremale?

Selgitus Pöörates pöörlevat ratast vasakule, pöörles ratas päripäeva ning inimene laual pöörles vastupäeva (pöördemomendi säilitamine). Mida kiiremini ratas pöörleb ja mida suurem on ratta mass, seda suurem on pöördemoment ning seetõttu on raskem pöörlemistasandit muuta (hoorattad laevas). Inimese vasakule pöörlemine, kui ratas on pööratud vasakule, on pretsessioon. See juhtub näiteks mootorrattaga sõites: et pöörata vasakule kallutab juht mootorratta vasakule ning peaaegu ei pea rooli keeramagi. Parempööre tehakse ratta kallutamisega paremale.