Tinast purkide võistlus

Vahendid:

1. Erinevad tinast purgid (supi-, köögivilja-, koeratoidupurgid)
2. Meetripikkune tasane plaat
3. Stopper (valikuline)

Protseduur:

1. Pane tasase plaadi üks ots raamatute peale, nii et plaat oleks laua peal kaldu.

2. Jaga klass vähemalt 3 inimese suurusteks gruppideks: üks õpilane laseb purgid plaadi otsast lahti, üks püüab purgid plaadi lõpus kinni, üks jälgib, milline kahest purgist võitis "võistluse".

3. Lase igal õpilaste rühmal valida purk, mis nende arvates liigub plaadilt kõige kiiremini alla.

4. Lase kahel grupil korraga omavahel võistelda. Ühe võistluse võitja võistleb järgmise grupiga jne. kuni kõik grupid on saanud võistelda. Kuuluta välja üldine võitja.

Milline purkidest on üldvõitja?

Mis on võitnud purgi sisu?

Kuidas läks tomatisupil võrdluses tihedama supiga?

Kuidas läks suurematel purkidel võrreldes väiksemate purkidega?

Kas raskemad purgid võitsid alati kergemaid purke?

Millised muutujad mõjutavad pöörlemise kiirust?

Millised on sõltuvad ja sõltumatud muutujad?

Kuidas me saame kontrollida teisi muutujaid?

Selgitus Purkide pöörlemist mõjutavad suurused on pöörlemiskiirus (sõltuv), suurus, sisu, purgi raskus, tasandi kalle jne. Viimased suurused on sõltumatud muutujad. Kui me tahame näiteks muuta purgi suurust, siis me võtame kaks erineva suurusega purki, mis sisaldavad sama asja. Kui me võtame näiteks purgi tomatisuppi ja purgi koeratoitu (sama suurusega), siis me muudame sisu. Võrdluses tahke ja vedel sisu võidab alati tahke sisuga purk, kuna inertsimomendi ületamine on selles kõige väiksem. Purgid, mis sisaldavad lahtiseid tahkeid osasid (nagu näiteks tükkidega supp), on üldiselt kõige aeglasemad, kuna nende mass satub äärealadele ning seega on nende inertsimoment kõige suurem. (Võib kasutada ka õõnsaid ja täidetud silindreid, et võrrelda pöörlemise kiiruseid).