Koondava läätsega on lihtne kaugetest esemetest ekraanile kujutist saada. Mis juhtub, kui kujutise saamiseks on kasutada ainult pool läätse? Kas tõesti tuleb siis ka pool kujutist? Kumb pool?
Üks esimesi kujutiste teema jooniseid, näitab kiirte käiku tõelise kujutise tekitamisel koondava läätsega. Sellelt jooniselt võib jääda mulje, et kujutise loovad need kiired, mis läbivad läätse ülemist poolt. Sellel joonisel on puudu iseloomulik kiir, mis läbib algul esemele (S) lähema fookuse ja pöörab siis optilise peateljega paralleelseks, jõudes samasse punkti (S') kuhu ülemised kiired. Tegelikult töötab kujutise loomisel kogu lääts, ükski koht ei ole eelistatud.
Seda on lihtne järgi proovida. Võtke lääts ja tehke mõnest valgusallikast paberilehele kujutis. Valgel ajal saab hea kujutise päevapoolsest aknast vastasseinale. Nüüd katke pool läätse kinni. Kujutisega ei juhtu peaaegu midagi. Kui veel rohkem kinni katta, muutub kujutise eredus. See on loogiline, valgust tuleb vabaks jäänud osast vähem kui kogu läätsest. Samas kujutis ei moondu ega muutu poolikuks.
Fotoaparaadiga seda proovida ei saa. Blaa-blaa, mis ei saa?
Fotoaparaadis kaetakse ka enamasti osa läätsest (objektiivist) kinni. Tõsi, läätse ei kaeta mitte küljelt vaid diafragama abil servadest, vähendades objektiivi ava läbimõõtu. Seega jääb kujutise loomisel tööle objektiivi keskmine osa.
Ava vähendamisest on kasu siis, kui valgust on liiga palju. Näiteks päikeselisel päeval pildistades saab sensor liiga palju valgust, pilt tuleb eredamalt valgustatud kohtades täiesti valge ja detailideta. Fotograafid ütlevad, et kõrbes ära. Sellisel juhul tuleb ava väiksemaks reguleerida, et vähem valgust kaamerasse pääseks.
Avaga saab reguleerida ka teravussügavust (sügavusteravust, teravusulatust, DOF-i).
Mõnikord ei õnnestu väikse valgusallika (S) kujutist sensorile teravustada, sest teravustada on vaja mingitele olulisematele esemetele sellest lähemal või kaugemal. Õige kujutise koht on siis näiteks sensori taga ja saadud pilt on udune, laiali määritud (a). Ava vähendamine sunnib kogu valguse kaamerasse „pugema” läätse keskosast (b). Nii on sensorini jõudvad kiired rohkem koos ja kuigi pilt ei ole päris terav, on see kindlasti palju parem. Võib juhtuda, et kaugemalt vaadates (näitusel näiteks) pole udusust mägatagi.
Lisaülesanne
Säti akanalauale mingi ese, näiteks potilill. Vaata, et taustale jääksid mõned kergestimärgatavate detailidega esemed, mis poleks ka liiga kaugel. Õues seisev auto või naabermaja korsten sobivad hästi. Roheline põõsas ja kauge-kauge kirikutorn ei sobi. Lülita fotoaparaat ava käsitsi seadmise režiimi või veel parem, lülita kogu automaatika välja. Teravusta (või lase autofookusel teravustada) lillepotile ja tee mõned pildid erinevate avadega. Võrdle pilte.