Kahanev õhupall

Vahendid:

  1. Õhupall igale õpilasele
  2. Paindlikud mõõdulindid (võib kasutada ka niiti ja joonlauda)

Protseduur:

1. Jaga klass kolme gruppi (A, B ja C) ning anna igale õpilasele õhupall.

2. Lase A grupi õpilastel õhupallid täis puhuda ja umbes pool õhust välja lasta; B grupil lase umbes veerand õhust välja lasta ning C grupp jätku õhupallid täis. Õhupallid tuleks sulgeda sõlmega.

3. Lase igal õpilasel mõõta ära oma õhupalli ümbermõõt ja pikkus (vt Joonis). Kui painduvat mõõdulinti pole, saab selleks kasutada niiti, mille jupi pikkuse saab hiljem joonlauaga ära mõõta.

4. Lase igal õpilasel oma mõõtetulemused üles kirjutada ning õhupallile oma nimi märkida.

5. Järgmisel päeval lase õpilastel mõõtmisi korrata. Võrrelge tulemusi.

Miks õhupallid kahanesid?
Millise grupi õhupallid kahanesid kõige rohkem?
Kas õhupallid lekkisid?
Mis juhtuks, kui mõõta ka veel järgneval päeval?
Kus me leiame selle nähtuse rakendusi igapäevaelus?

Selgitus Õhumolekulid on õhupalli seinu moodustavatest kummimolekulidest palju väiksemad. Kuigi õhupalli seintes on mitu kihti molekule, pääseb väike hulk õhumolekule vähehaaval läbi õhupalli seina. Kuna rõhk õhupalli sees on suurem kui väljas, kipuvad õhumolekulid pigem õhupallist väljuma, mitte sellesse sisenema. Kui õhk õhupallist lahkub, jääb õhupall väiksemaks. Mida suurem on rõhk õhupallis (ja suurem on õhupall), seda kiiremini õhk väljub.