Vahendid:
- Veekeedukann
- Suur küünal või põleti
Protseduur:
1. Keeda kannutäis vett.
2. Kui vesi keeb, jälgi kannu tilast väljuvat veeauru.
3. Süüta küünal ja aseta see auruvoo alla. Mida näed?
4. Liiguta küünal auruvoo all teise kohta. Mis juhtub auruga?
Selgitus Gaasiline vesi ehk veeaur ei ole nähtav, sest see on värvitu gaas (justnagu õhk). Udu või aur ehk aerosool on nähtav, sest see sisaldab mitte gaasilist vett vaid tillukesi veepiiskasid. Kui õhk on kuum (näiteks küünla kohal), veepiisad aurustuvad ja gaas ei ole nähtav. Sama õhuniiskus aga liigub edasi ning kui õhk jälle jahtub, kondenseerub vesi uuesti piiskadeks. Samamoodi tekivad ka udu ja pilved: õhuniiskus kondenseerub nähtavateks veetilkadeks. Oluline on ka see, kui palju veeauru õhku mahub: leidub maksimum, millest rohkem veeauru õhk kanda ei jõua. See maksimum sõltub temperatuurist: mida kõrgem on temperatuur, seda suurem saab õhuniiskus olla. Seega kui õhutemperatuur langeb, ei mahu mingist temperatuurist alates kogu niiskus õhku enam ära (seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks) ning osa veeaurust kondenseerub.