Vahendid:

1. Väike kolb (100 ml) veega ja termomeeter
2. Põleti ja statiiv
3. Keedusool (NaCl)

Protseduur:

1. Jaga õpilased paaridesse ja anna igale õpilasele katsevahendid.

2. Lase õpilastel umbes 20 ml jagu vett soojendada ning asetada termomeeter otsapidi vette. Iga poole minuti tagant peaksid nad temperatuuri üles märkima. (Üks õpilane segab termomeetriga vett ja loeb selle näidu, teine kirjutab üles.)

3. Kui vesi hakkab keema, peavad õpilased vette  soola lisama. Õpilaspaarid jagada kolme rühma: ühele anda 2, teisele 4 ja kolmandale 6 grammi soola.

4. Lase õpilastel kuumutamist jätkata, vett segades ja iga poole minuti tagant temperatuuri jälgides senikaua, kuni vesi uuesti keema läheb.

Selgitus Kui keevasse vette soola lisada, siis temperatuur langeb ja vesi lõpetab keemise, sest sool on külmem kui vesi ning soola lahustumine kulutab ka osa energiast (soojusest) ära. Kui sool on vees lahustunud, ei tõmbu vee molekulid mitte ainult teiste veemolekulide vaid ka soolaioonide külge, raskendades vee gaasiks muutumist. Seepärast on soolase vee keemistemperatuur kõrgem. Mida rohkem soola lisada, seda suurem on keemistemperatuur. Veeauru temperatuur keeva soolavee kohal jääb ikkagi täpselt 100 °C juurde (seda saab kontrollida, kui termomeeter veest välja tõsta ning vee kohal hoida).