Mida väiksem seda tugevam

Vahendid:

  1. Kolm-neli erineva läbimõõduga kapillaartoru
  2. Kolb
  3. Toiduvärv

Protseduur:

1. Vala kolvi vett ja lisa sellesse toiduvärvi.

2. Hoia kapillaare üksteisele lähedal ja aseta need otsapidi vette.

3. Jälgi veetaset kapillaarides. Grafoprojektori olemasolul saab kapillaaride kujutise ka seinale tekitada.

Kas veetase (kolvis oleva vee pinnast mõõdetuna) muutub, kui kapillare liigutada üles või alla?
Mis sunnib vett kapillaartorusse ronima?
Miks on peenemas torus kõrgem veesammas?
Kus me näeme selle nähtuse rakendust igapäevaelus?
Kuidas nimetatakse jõudu erinevat tüüpi molekulide vahel?

Selgitus Adhesioonijõud vee ja klaasi vahel on suurem kui kohesioonijõud veemolekulide endi vahel, mistõttu vesi tõmmatakse klaasi poolt torusse. Mida väiksem toru, seda suurem on klaasi pind vee ruumalaühiku kohta ja ka jõud. Teisisõnu: klaasimolekulid asuvad veemolekulidele keskmiselt palju lähemal, mõjutades neid suurema jõuga. Adhesiooni võib igapäevaselt tähele panna, asetades näiteks pabersalvrätiku otsapidi vette: vesi imbub mööda paberit üles. Tänu adhesioonile jääb värv seinale püsima ning ka taimede võimes vett pinnasest "üles tõsta" mängivad olulist rolli just kapillaarsus ja adhesioon.