Vee valamine mööda nööri

Vahendid:

  1. Kaks kolbi või läbipaistvat plastmasstopsi
  2. Väike vett imav nöörijupp või riie

Protseduur:

1. Täida üks kolv umbes 3/4 ulatuses veega.

2. Aseta üks raamat tühjast kolvist umbes 20 cm kaugusele püsti.

3. Näita õpilastele nööri ja küsi: "Kuidas viia vesi ühest kolvist teise nii, et täis kolb oleks teisel pool raamatut?"

4. Tee nöör põhjalikult märjaks.

5. Hoia nööri ühte otsa kolvis A ja teist kolvi B kohal (vt joonis) ning kalla vett aeglaselt mööda nööri.

Miks pidi nöör märg olema?
Mis jõud hoiab vett nööri küljes?

Missuguseid teisi materjale saaks nööri asemel kasutada?

Missuguseid teisi materjale saaks nööri asemel kasutada?
Kas saab ka teisi vedelikke mööda nööri kallata?

Selgitus Nöör peab olema märg, et kolvist tulevad veemolekulid tõmbuksid nööri küljes olevate veemolekulide külge. Jõudu, mis veemolekule nööri külge tõmbab, nimetatakse adhesiooniks. Jõudu, mis veemolekule üksteise külge tõmbab, nimetatakse kohesiooniks. Vee ülekandmine ei õnnestu kuiva nööriga ega ühegi vett mitte imava materjaliga (nt nailon või vill), küll aga saab kasutada teisi vett imavaid materjale (nt puuvill, paber, puit). Sedasi saab valada vedelikke, millel on tugev kohesioonijõud (nt õli, äädikas, siirup), aga ainult juhul, kui vedelik imendub nööri.