Veega täidetud klaasid

Vahendid:

  1. Kaks ühesugust läbipaistvat joogiklaasi
  2. Paberkaart ja münt

Protseduur:

1. Täida mõlemad klaasid servani veega.

2. Aseta ühe klaasi peale kaart ja pööra see kaarti paigal hoides tagurpidi.

3. Lase kaardist lahti ja aseta tagurpidine klaas teise klaasi peale. Tõmba kaart ettevaatlikult klaaside vahelt ära. Ülemine klaas peab alumisega täpselt kohakuti asuma.

4. Eelnevalt võib alumise klaasi alla pabersalvrätiku asetada, juhuks kui vesi peaks üle serva voolama.

5. Küsi õpilastelt: "Kas klaasidesse saab veel midagi lisada?" (Eeldada võib vastust "ei".)

6. Suru kahe klaasi vahele münt ning lükka see sisse, hoides ülemist klaasi paigal.

Miks ei voolanud vesi ülemisest klaasist välja sellel ajal, kui münti sisse lükati?
Kas üldse voolas vett välja mündi sisselükkamise ajal?
Millest võib järeldada, et osa vett siiski voolas välja?
Missuguseid teisi esemeid võiks niimoodi klaasi sisestada?

Selgitus Kui paber on klaasi serval ja klaas pööratakse tagurpidi, hoiab vett üleval õhurõhk. Mündi sisse lükkamisel tuleb osa vett välja - seda võib järeldada sellest, et ülemisse klaasi sisenevad õhumullid. Vett hoiab ülemises klaasis paigal põhiliselt õhurõhk, mis surub kahe klaasi vahelisele veepinnale (vt joonis). Ka teisi peeneid esemeid saab niimoodi klaasi lükata.