Ujuv õlipiisk

Vahendid:

  1. Suur katseklaas või väike keeduklaas (100 ml)
  2. Pipett
  3. Etanool või metanool
  4. Küpsetusõli või väikese viskoossusega mootoriõli

Protseduur:

1. Vala klaasi umbes 50 ml jagu vett.

2. Hoia klaasi kalde all ning lisa sellele aeglaselt alkoholi (umbes 50 ml).

3. Aseta klaas taas sirgelt lauale.

4. Täida pipett õliga. Aseta pipett otsapidi klaasi – kahe vedeliku piirile – ning pigista õli välja. Seejärel eemalda pipett ettevaatlikult.

Miks jääb alkohol vee peale ujuma?
Mis juhtuks, kui me valaksime alkoholi järsult keeduklaasi?
Kas alkohol ja vesi ongi segunematud?
Miks võtab õlitilk kera kuju?
Miks jääb õlitilk kahe vedeliku vahele püsima?
Mis juhtuks, kui õlitilk surutaks välja juba alkoholikihis, mitte kahe vedeliku piirpinnal?
Mis juhtuks, kui õlitilk surutaks välja veekihis?
Mis juhtuks, kui õlitilk vabastada klaasis, milles on ainult vesi?

Selgitus Kuna etüülalkoholi (etanooli) tihedus on 0.794 ja metüülalkoholil veelgi väiksem, siis jääb alkohol veepinnale ujuma. Alkohol ja vesi ei ole täiesti segunematud, ent kui seda ettevaatlikult valada, moodustab alkohol vee pinnale selgesti eristatava kihi. Kahe vedeliku piirpinnal toimub alkoholi ja vee osaline segunemine, mille tulemusel moodustub segu, mille tihedus on üsna sarnane õli tihedusega. Seepärast võtabki piirpinnal olev õlitilk kera kuju. Kera moodustub just seetõttu, et kera pindala ja ruumala suhe on väiksem kui teistel kolmemõõtmelistel kujunditel. Kui klaas lauale seisma jätta, hakkab alkohol vaikselt aurustuma ning õlipall hakkab ülespoole liikuma. Õlitilk liigub üles kuni pinnale jõudmiseni, misjärel kera hakkab järjest laiemaks vajuma ning viimaks jääb alles lapik õlilaik, sest kogu alkohol on ära auranud.