Tugev seebikile

Vahendid:

  1. Riidepuu või jäme traat
  2. Peenike niit
  3. Keskmise suurusega lehter
  4. Küünal
  5. Vedelseep
  6. Glütseriin

Protseduur:

1. Valmista seebilahus, segades 1 osa vedelseepi, 2.5 osa glütseriini ja 3 osa vett

2. Seo umbes 10 cm pikkune traadijupp ühepikkuste niidijuppide abil T-tähe kujulise traadi (eelnevalt valmistatud) külge, nii et moodustuks ruut. (Joonis A)

3. Kasta seade seebilahusesse ja tõmba see aeglaselt välja, hoides kinni T-tähe kujulise traadijupi jalast. (Joonis B)

4. Süüta küünal ning kinnita see alusele.

5. Hoia lehtri peenemast otsast kinni ning kasta lehtri suu seebilahusesse. Puhu läbi peenema otsa keskmise suurusega seebimull, kuid ära lase sellel lendu minna.

6. Suuna lehtri peenem ots küünlaleegi poole ning jälgi küünlaleeki (Joonis C).

Mis pani niidijupid kõverduma?
Mis juhtuks, kui keegi torkaks traatide vahel olevat seebikilet?
Mis juhtus küünlaleegiga?
Mida ütlevad need katsed meile seebikiles mõjuvate jõudude kohta?

Selgitus Traadi- ja niidijuppide vahelises seebikiles mõjub pindpinevusjõud. See koosneb vedeliku ja tahkise molekulide vahel mõjuvatest jõududest (adhesioonijõududest) ning seebilahuse enda molekulide vahel mõjuvatest jõududest (kohesioonijõududest). Pindpinevusjõud eksisteerib ka lehtri külge kinnituvas seebimullis. See jõud surub lehtris olevat õhku peenema avause suunas ja on peaaegu piisavalt tugev, et küünal ära puhuda. Adhesiooni- ja kohesioonijõudusid nimetatakse ka kapillaarjõududeks. Kapillaarjõudude näitena võib tuua vee liikumise taime juurtest lehtedesse (osmootne rõhk). Veel üheks heaks näiteks on kahe pleksiklaasi kokkukleepumine õhukese vedelikukihi tõttu (paar tilka vedelikku kahe klaasipinna vahel).